|
Washingtonis avati kommunismi-ohvrite mälestusmärk
Fotol vasakult: Uno Taps, Maie Currie, Krista Uudna, Luule Prima, Epp Kuhn, Eda Treumuth, Hilja Issak, Elmar Koppel, Helgi Tarmo, praost Thomas Vaga, Aino Loigu, Kiira Joonas (peidus trellingu taga), Imbi Sepp, Ilvy Karu, Irene Verder, Virve Jakobson, Ellen Tehve ja Maie Palango. Fotograaf Airi Vaga. Keskel on näha valgetest lilledest seotud lillekimp monumendi jalamil.
Teisipäeval, 12. juunil avati Washington DC-s USA ajaloos esimene monument kommunismi ohvritele. Avamisel osalesid ka mitmed kohalikud eestlased, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esindajad ja Ühendatud Balti-Ameerika Komitee liikmed. Sellest kirjutatakse VES-i veergudel hiljem. Fotol Lakewoodi Eesti Ühingu Seenioride Ringi liikmed, kes tegid erilise bussisõidu Washington DC-sse monumendi avamispäeval, et austada kommunismi all kannatanud ja kannatavaid ning kommunismi terrori all surma saanud ligimesi, eesti rahva liikmeid. Kui väike grupp Lakewoodi Eesti Ühingu liikmeid saabus kohale, oli tänavatõkete kõrvaldamine täies hoos, kuid osa veel ees. Avamisel oli osalenud ka Ühendriikide president Georg W. Bush, kes lõpetas oma kõne tänusõnadega neile, kes olid andnud oma panuse mälestamaks neid, kes oma elu andsid kommunismi terrori ohvritena. Ta soovis neile rahulikku puhkamist. Ta avaldas lootust, et ka need kes praegu ägavad kommunismi surve all, leiaksid vabaduse. “Õnnistagu Jumal, kes andis meile vabaduse, seda suurepärast mälestussammast ja kõiki neid, kes seda külastavad.”
Grupp eestlasi monumendi avamisel. Tagareas vasakult: Jüri Martinson, E. Suuberg, Ilmar Vanderer, Tunne Kelam. Esireas vasakult: Lya Karm, Viiu Vanderer, Ülle Ederma, Marju Rink-Abel, Tõnu Vanderer, pr & hr Rees Cleveland, Ohiost, Mari-Ann Kelam. Pildilt puuduvad Lilian Bein ja Nathan Bein. Foto: Eve Martinson
Selle sooviga olid õnnistatud ka need eestlased, kes teisipäeva õhtupoolikul kogunesid samba juurele laulma “Nende mure muljutused…” ning asetasid oma Lakewoodist kaasa toodud lilled laia sini-must-valge lindiga ja mälestuskaardi üle kolmekümne allkirjaga samba jalamile. Palve ütles praost Thomas Vaga, öeldes: “Issand Jumal, me täname Sind selle eest, et siia uue maailma pealinna on püstitatud meie omaste, sõprade ja rahva kannatusi austav mälestusmärk…” ning palus õnnistust eesti rahvale, et tema kannatused kommunismi ikke all kunagi ei korduks.
Mälestussammas on valatud pronksist ja on koopia sellest USA vabadussammast meenutanud kujust, “the ‘Goddess of Democracy”, mille Hiina vabadusvõitlejad püstitasid Tiananmen väljakul aastal 1989 ja mis kommunistide poolt koos meeleavaldajatega tankide abil hävitati.
Lakewoodi Eesti Ühingu seeniorid külastasid ka Teise maailmasõja monumenti, Vietnami sõjas hukkunute mälestusseina ja Korea sõja mälestusmärki.
Airi Vaga
Andres Taul pühitseti peapiiskopiks Toronto Vana-Andrese kirikus
Eesti Evangeeliumi Luteriusu kiriku peapiiskop Andres Taul.
Fotod: Vaado Sarapuu
G-8 – “Kana takus”?
Ilmar Mikiver
G-8 aastakoosolek ei ole nalja-asi.
Üks kord aastas peab maailm võima oodata pöördelisi sündmusi meie koduplaneedi kõige võimsamate ja rikkamate riikide kõige kõrgemailt juhtidelt – kas siis uute ja hiilgavate radade rajamise näol uute lahenduste poole või vähemalt algatusi viltu läinud programmide korrigeerimiseks. See vastutus lasub võrdselt grupi kõigil kaheksal liikmel, kelleks on peale USA veel Kanada, Jaapan, Saksa- ja Prantsusmaa, Itaalia ning Inglismaa ja Venemaa.
Tänavune G-8 tippkonverents 6. – 9. juunini Heiligendeammis, Saksamaal, suutis nagu kaks eelmistki lahendust nõudvaid maailmaprobleeme peamiselt edasi lükata. Rahvasõna järgi näib, et G-8 on nagu “kana takus”. Selmet keskenduda Kolmanda maailma vaesusele, Lähis-Ida sõjale, USA ballistiliste tõrjerelvade süsteemile, Kosovole või lääneilma kahanevaile energiavarudele, pühendati palju aega küsimusele, kui palju tohib meie planeet süsihappegaasi produtseerida 40-50 aasta pärast.
Bushi plaan rajada Poolasse ja Tshehhi Vabariiki antiballistiliste hävitajate baas ja radarijaam kaitseks Iraani ja Põhja-Korea võimalike tuumarünnakute vastu oli konverentsieelseil kuudel olnud ägeda sõnasõja põhjuseks USA ja Venemaa vahel. Putin ähvardas vastulöögiks Vene tuumaraketid välja sihtida Euroopa linnadele. See „piits“ oli muidugi mõeldud eurooplaste hirmutamiseks. Nüüd üllatas Putin „präänikuga“, milleks oli ta ootamatu koostöö-ettepanek Ameerika ja Azerbaidzhaanis paikneva vana Vene radarijaama vahel Euroopa kaitseks. Hiljem pakkus Putin veel Türgit, Iraaki ja koguni ujuvplatvorme ameerika hävitajate baasideks. Need hõrgutised olid ilmsesti mõeldud Euroopa rahvaste suure tänutunde tõstmiseks Moskva vastu.
Bush ütles, et Ameerika tervitab lendrelvade-alast koos-tööd Venemaaga ning et vastav ühine töörühm „arutab läbi, milliseid võimalusi see pakub rahvaste kaitseks kuritegelike rezhiimide vastu, kes võivad (oma lendrelvi) kasutada väljapressimiseks või kallaletungiks neile, kes elavad vabades ühiskondades“. Välisminister Condoleezza Rice’i hinnangul ei ole debatt selles küsimuses suutnud veel valgustada, mida Ühendriikide ettepanek õieti tähendab. Kuid ta lisas:
„Kui see avab tee tõsisemale diskusssioonile meie ühise hädaohu üle – milleks on Iraani ja Põhja-Korea taoliste riikide lendrelvad – siis kujutab Vene ettepanek endast väga positiivset arengut“.
Aga süsihappegaas kui vaidlustatud peasüüdlane maakera soojenemises ning selle vastu suunatud nn. Kyoto konventsioon varjutasid kõik teised teemad. Vaidluse all oli Saksa kantsleri Angela Merkeli ettepanek redutseerida õhusaastajate poolt atmosfääri paiskuv süsihappegaasi hulk poole peale aastaks 2050. Grupi liikmed, kes Merkeli ettepanekut toetasid, ei suutnud aga USA-d veenda konkreetseid piirmäärasid aktsepteerima ja leppisid vaid kokku vastav lepingukavand ÜRO raames välja töötada aastaks 2009, kui president Bush on ametist lahkunud.
Bush on seisukohal, et tööstusgaaside limiteerimine ettepandud määral tõkestab majanduskasvu ja on mõttetu nii kaua, kui suuremad õhusaastajad nagu “arengumaadeks” loetavad India ja Hiina on CO2 piiramisest vabastatud.
Avalik arvamus Heiligendammi tippkonverentsi tulemustest on Ühendriikidele suhteliselt soodus. Wall Street Journali juhtkirjanik annab Bushile Kyoto-probleemide sektoris võiduskoori „üks-null“; Washington Times loeb Bushi võiduks ka lendrelvade osas saavutatud seisu – niisiisiis „kaks-null“. Kui aga arvestada ka pretsedenditut küllakutset Putinile tulla nädalalõppu veetma Bushide perekonnavillasse Kennebunkporti, siis võib lõppresultaadiks lugeda koguni „kolm-null“.
On ju usutav, nagu mõned vaatlejad on väitnud, et Bush kutsus Putini külla, tegemaks talle raskeks kasutada Heiligendammi kokkutulekut oma rünnakute eskaleerimiseks Ameerika vastu.
G-8 ei olnud siis niivõrd „kana takus“ kui Bushi õppetund kolleegidele, mis juhtub siis, kui Ameerika ei anna järele.
Alistujate välismaised inspireerijad
Vello Helk 09.06.2007
Viimases artiklis oli näide ühest Eesti alistumise esindajast. Nad toetuvad välisajakirjanduse artiklitele, mis leiavad tihti tee Eesti ajalehtedesse. Näiteks avaldas Eesti Päevaleht hiljuti South China Morning Post’is ilmunud Washingtoni mõttekoja Cato Institute’i kaitse-ja välispoliitika uuringute osakonna asepresidendi Ted Galen Carpenter’i arvamusloo, milles ta selgitab Hong Kongi ajalehe lugejatele, et USA peab taganema rumalast ja ohtlikust leppest kaitsta kolme tähtsusetut Balti riiki (EPL 25.05.). Mõni aeg tagasi kirjutas umbes sama kunagine USA presidendikandidaat Pat Buchanan. Lollidele baltlastele tuleb selgeks teha, et nende saatus ei huvita USA-d karvavõrdki.
Samaaegselt väitis Briti analüütik Anatol Lieven International Herald Tribune’is, et Baltikumi venelaste diskrimineerimisest tekkinud riiklikud sisepinged võivad viia selleni, et ei EL ega NATO ei söanda Baltikumile tõsise häda korral appi minna (EPL 24.05.). Tal peaks olema rohkem kaalu. Isa poolt on ta pärit Lätist balti-vene suguvõsast. Peale oma tausta esindab ta lääne intellektuaale, kelle poos on nn tolerantsus, senikaua kuni see neid endid ei kõrveta. Samal ajal on ta eriti mures Eesti venelaste pärast. 1993. aastal avaldatud mahukas teoses “The Baltic Revolution” rõhutas ta, et vene küsimus saab olema tähtis tegur Baltimaade tulevikus.
Tema Venemaa sümpaatia ilmneb ka artiklis ”Against Russophobia” (World Policy Journal, vol. XVII, Nr. 4, 2000/01). Seda kommenteerides leiab Imbi Jõe-Cannon, et russofoobiaks võib lugeda ka Balti riikide iseseisvuse soovi. Nagunii on tal ilmne põlgus nende rahvaste vastu. Teoses Balti revolutsioonist iseloomustab ta Lätit: ”Latvia is an indeterminate nation, neither fish nor fowl”. Venemaa vastu on tal aga suur respekt. Russofoobiat taunides võrdleb ta Venemaad ja N.Liitu, mida ta ei taha samastada Venemaaga, teiste koloniaalriikidega, ei oska aga leida suuri erinevusi. Seejuures vaikib ta, et koloniaalmaad loobusid oma valdustest. N.Liidule, kelle järglaseks end Venemaa peab, ei heida ta ette valduste jäika kinnihoidmist. Ta soovib vist venelastele ”Balti erikorda”, sakslaste pärandusena tsaari ajast? Möönab siiski erilist julmust Tshetsheenias, aga leiab ka sellele seletust ja vabandust. Ta ei õigusta neid kuritegusid, aga usub kindlasti, et Venemaa karistab süüdlasi. Külm sõda oli küll hädavajalik, aga selles kannatas tema arvates Lääne moraalsus ja lääne sõdurid käitusid tarbe korral halvasti.
Neid analüütikuid ehk pigem russofiile võiks võrrelda endiste sovetoloogidega, kes ka hoiatasid ja ei uskunud selle impeeriumi varingut. Mul endal oli Taanis Eesti taasvabanemise kulgedes tegemist selliste hoiatajatega, kelle hulgas oli ka nn. arvamus-liidreid. Paistab, et Eesti ajakirjandus eelistab just selliseid artikleid, halvad uudised on ju ajalehtede jaoks head! Läänes ilmub aga ka palju artikleid, mis kritiseerivad Venemaad ja kaitsevad Eestit. Neist on ainult vähesed leidnud tee Eesti ajalehtede veergudele, negatiivsed annavad laskemoona kapitulantidele. Vanal „heal vene ajal“ ilmus ka pidevalt mingite USA ja Taani kolkalehekeste artiklite tõlkeid sellest, kuidas isegi Lääne inimesed USA imperialismi hukka mõistavad ja N. Liitu taevani ülistavad, sama ühekülgne suund!
Nende arvamusi kasutab omakeelne ja esmapilgul omameelne “vasakpoolne intelligents”, kes jutlustab tegelikult allaheitmise ideoloogiat ja otsib süüd meie endi juurest. Vaimse ja moraalse võitlusvõime alla kiskumine on väga ohtlik. Kas on russofiilide mõju suurem sovetoloogide omast?
Need välistargad ei suuda tähele panna, kuidas alistus Eesti 1940. aastal ilma vastupanuta, kuna juhtkond lootis sel kombel eesti rahvast säästa. See osutus ekslikuks, kuigi analüütikute arvates ei tohiks maas-lamajat lüüa. Oma käitumisega põhjustas N. Liit ise russofoobia, nii et endist peavaenlast Saksamaad 1941. aastal vaadeldi kui päästjat – kelleks selles olukorras oleks peetud igaühte, kes peatanuks N. Liidu alustatud Balti rahvaste rõhumise ja paremiku elimineerimise.
Euroopas oodatakse Venemaalt käitumist tsiviliseeritud riigina. Kuni Venemaa üritab kõikidega käituda jõupositsioonilt, jääb püsima reaalsest ohust tingitud venevastasus. Põhiliselt on selleks siiski totalitarismifoobia, mis kandub üle Venemaale, kui see jätkab N. Liidu tavade taaskasutamist. Midagi pole parata. Venemaa teeb palju selle nimel, et totalitarismifoobia ja russofoobia vahel kehtiks võrdusmärk. See on signaal sellest, et nad ise teevad maailmaga suheldes midagi väga valesti, mis ei lase neid võtta täisväärtusliku partnerina. 9. mail esitleti Moskvas juba uut kolmainsust: Lenin mausoleumis, Stalin taustaks ja Putin pukis.Viimase kaudu hõljub nende üle õigeusu Püha Vaim. Ta on enda kohaselt ainus demokraatlik riigijuht kogu maailmas, keegi elu vääriv inimene ei saagi tema vastu olla! N. Liit oli ju ka maailma ainus tõeline „rahvademokraatia“.
Klistiir, hiniin ja märjad linad
Kui uskuda Jaroslav Hasheki kirjapandut vahva sõduri Shvejki lugudes, oli simulantide väljaselgitamiseks Esimese maailmasõja ajal parimaks lahenduseks klistiiri, hiniini ja märgade linade kombinatsioon.
Mitte linad eraldi või ainult klistiir või siis ainult hiniin, vaid kõik koos.
Valitsus üritab majandussimulante ja -hädasid ravida vaid ühe ravimeetodiga. Jutt on energiasektoris üheainsa energiaaktsiisi kehtestamisest. See lahendus peaks valitsuse ettekujutuse kohaselt lahendama mitu probleemi energiasektoris, aga pakkuma ka kaitset inflatsiooni vastu. Vaadakem asja laiemalt.
Raiskav Eesti
Eesti on endiselt üks madalaima energiakasutuse tõhususega riike Euroopa Liidus. Kulutame liialt palju kütust, et teenida üht krooni. Samuti, krooni teenimiseks pöörame pahupidi palju rohkem maad kui teised rahvad. Kui me end neli korda rikkamaks või neli korda energiatõhusamaks muudaksime, oleksime EL-i keskmisel tasemel. Selline raiskamine mõõdab meie faktilist kaugust innovatiivselt toimivast ühiskonnast. Taanist raiskame 12 korda ja Jaapanist 14 korda rohkem kütust, et teenida üht krooni. Taani elekter on üle kahe korra kallim Eesti omast, samas pole seal nii märkimisväärset inflatsiooni ja tööviljatust kui siin.
Maksumehhanismid muudavad majanduslikku käitumist. Ühekülgsed maksumehhanismid muudavad paratamatult ka majandust ühekülgseks. Kava asendada energiatootjate süsihappegaasimaksud energia aktsiisimaksuga põhjustab nii ühekülgsust kui ka inflatsiooniriski.
Meie praeguste arusaamade kohaselt pole oluline mitte ainult piirata tarbimist (seda rolli täidab arusaadavalt energiaaktsiis), vaid osutada ka asjaolule, et energiatootmise viisid peaksid olema loomult kliimasõbralikumad. Seda eesmärki aitab saavutada energiatootjatele mõeldud CO2 maks.
Kliima- ja energiajulgeoleku seisukohalt on loomulikult üliolulisel kohal ka energiasäästmine. On suur vahe, kas ehitada Eesti oludesse elumaja, mille energiavarustuseks kulub aastas 25 000 või 5000 krooni. Viimaste ehitamine pole Eestis tänapäeval kuidagi soositud ega nõutud. Ometi on see nüüdisaegseid tehnoloogiaid ja teadmisi kasutades võimalik. Enamgi: riigi rahaga koolide, kontorite, kultuuriasutuste, valitsusasutuste jms ehitamisel pole siiani nõuet, et loodav töö- ja olemis-keskkond peaks energiakulutustega mahtuma teatud piiridesse.
Mulle teadaolevalt ei seata praegu riigi rahaga rajatavatele ehitistele mingeid summaarseid energiakulutuse nõudeid, näiteks rahvusringhäälingu hoonele. Kõik arhitektid ja ehitajad lähtuvad loomulikult kehtivatest normidest, kus kõigi hooneelementide soojapidavus jms on arvesse võetud. Kuid isegi lihtsa supi tegemisel on selge, et maitsvaks roaks ei piisa ainult sellest, kui juurviljad on korralikult kooritud ja pestud ning kokal on puhas põll ees. Ehitustegevuses ei ole tänapäeval paraku ühtki stiimulit, mis suunaks tellijat, arhitekti ja ehitajat rajama energiat kokku hoidvaid hooneid.
Kurtmise asemel, et praeguste olude jätkumisel vajab Eesti lähiaastail sadu megavatte rohkem elektritootmisvõimsusi, tuleb jõuliselt tegeleda energiasäästuga. Võimalusi selleks on palju. Tulumaksuvabastusest kõnelemine neile, kes energiasäästu harrastavad, tekitab valitsusliidus arusaadavalt nii sügelisi kui ka kõrvetisi: makse olla juba niigi kõigile alandatud. Paraku aga nii raiskajaile kui ka säästjaile ühepalju. Aastatel 2008–2012 on riigil igal aastal kasutada umbes kümne miljoni tonni ulatuses majanduse ümberkorraldamisest tekkinud vaba CO2 kvooti. Tasemel 20 eurot tonni eest oleks Eestil võimalik kasutada energiasäästu ja -tõhususe ning uute tehnoloogiate toetamiseks koguni 12 miljardit krooni!
Hõõglampidele karm maks
Paljud energiasäästu võimalused on lihtsamast lihtsamad. Võib arvata, et Eestis on kasutusel neli kuni kuus miljonit energiat raiskavat hõõglampi. Igal aastal soetatakse paar miljonit uut selliste katkiläinud lampide asemele. Hõõglampide kasutamine toimub samas ajalises tsüklis kui elektri kasutamine muukski ja nii on Eestis nende lampide süütamiseks vaja 100–150 MW võimsusega jõujaama. Säästulampidele üle minnes oleks see energiavajadus neli kuni viis korda väiksem. Säästulamp kestab ka pikemat aega.
Arvutus ise on ju küllaltki lihtne: keelustades energiat raiskavad hõõglambid (või maksustades need karmi maksuga) näiteks aastaks 2009, kujuneks aastaks 2011 olukord, kus enamik seni kasutuses olnud hõõglampe on lihtsalt läbi põlenud ja asendatud säästulampidega. Hõõglampe ostetakse praegu Eestisse aastas ligi 50 miljoni krooni eest. Hõõg-lampide asendamine säästulampidega maksaks kokku u 300–400 miljonit krooni ehk kaks korda rohkem, kui kulutatakse kolme aasta jooksul hõõglampide soetamiseks. Nende eluiga hõõg-lambiga võrreldes on aga kuni kümnekordne. Selle lihtsa sammuga loobuksime vajadusest ehitada 150 MW suurune jõujaam, mis maksaks üle kolme miljardi krooni!
Energiajulgeolek on tegevuste kogum, milles on olulisel kohal energeetiline sõltumatus, tarbimise piiramine ning säästlikud energiatootmise ja -kasutamise lahendused. Igaühel neist on oma maksu- või toetusmehhanismid, mida ei saa teisega asendada: lõpptarbijat ei pane kokkuhoiule mõtlema mitte ainult aktsiisimaks, vaid aktsiisimaks koos võimalusega saada toetust terviklikest energiasäästulahendustest; põhimõtte “saastaja maksab” eiramine ei innusta energiatootjaid tegema uusi tehnoloogia-valikuid.
Praeguse valitsusliidu keskkonda ja energeetikat puudutavad otsused näitavad üsna selgelt, et neil pole ei veendumust ega usku sellesse, et looduskapitalism saab olla ühiskonna eduka majanduse alus. Asjakohane pealiskaudsus avaldub kas või selles, et energiaaktsiise riigikogu ees kaitsnud rahandusminister Ivari Padar arvas, et taastuvloomuga energia (biokütused näiteks) on endiselt ning kestvalt aktsiisivabad. Seaduseelnõu tekst ise ei anna paraku sellist veendumust.
Seega on minu meelest toimunud huvitav muutumine. Valimiste eel olid küllalt tavalised seisukohavõtud, et rohelised on vaid puudekaisutajad ning lillede ja liblikate kaitsjad. Nüüd on näha, et riiki juhtivate ja majandavate parteide arusaam ei küüni keskkonnaküsimustes kaugemale kui see, mida nad on roheliste kohta arvanud. Kurb ja piinlik on näha, et Eesti praegune valitsus peab looduskeskkonda endist viisi ehitusmaterjalide laoks ning kütusetünniks.
Marek Strandberg
riigikogu liige,
Eestimaa Rohelised
EPL 13. juuni 2007
Deklaratsioon kahe kiriku suhetest
10. juunil k. a allkirjastasid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku [EELK] peapiiskop Andres Põder ja Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku [E.E.L.K.] peapiiskop Andres Taul deklaratsiooni kahe kiriku suhetest.
Deklaratsioon
Esimesel Eesti Kirikukongressil Tartus 31. mail 1917 vastu võetud resolutsiooni punkt 1 ütleb: „Eesti evang.-luteri usu kirik on vaba rahvakirik kodumaal kui ka asundustes.“
Teise Maailmasõja käigus okupeeriti Eesti ja kümned tuhanded eestlased olid sunnitud lahkuma kodumaalt. See tõi kaasa vajaduse korraldada koguduste loomine ja nende valitsemine, et tagada EELK liikmete vaimulik teenimine väljaspool kodumaad. Samal ajal jätkasid tegevust kodumaa kogudused ja kiriku-valitsus. Kiriku jagunemise kaheks tingis poliitiline olukord.
Vaatamata poliitilistele piirangutele toimus vaimulike suhtlemine kodumaal ja paguluses oleva kiriku vahel.
Ühtsuse hoidmisel oli oluline ühise Kiriku Laulu- ja Palveraamatu valmimine aasta enne Eesti taasiseseisvumist. Üheksakümnendatel aastatel ühtsuse taastamine takerdus ega käivitunud ka enne uue E.E.L.K. peapiiskopi valimist.
Arvestada tuleb sellega, et osa välismaal olevaid kogudusi on liitunud kohalike sinoditega ja seega juba praegu kahekordses alluvuses. Kui kahe kiriku olemas-olu peaks olema hädavajalik otstarbekuse seisukohalt, tahavad allakirjutanud teha kõik selleks, et süveneks koostöö ja teineteisemõistmine.
E.E.L.K. peapiiskopi ametisseseadmine toimub olukorras, kus Eesti Kiriku kaheks jagunemise põhjus, kodumaa okupeerimine, on ära langenud.
Allakirjutanud ei käsitle ametisseseadmist uue, sõltumatu kiriku moodustamisena, vaid väljendavad seeläbi koostöötahet, et kirikuid lähendada ja taastada Eesti vaba rahvakiriku ühtsus. Kiriku ühtsuse taastamist nähakse olulise üles-andena nii teoloogilistel kui rahvuslikel põhjustel, et paremini korraldada eestlaste vaimulikku teenimist kõikjal maailmas.
Kiriku ühtsuse täieliku taastamise puhul peavad allakirjutanud vajalikuks üle vaadata E.E.L.K. peapiiskopi senine roll ja integreerida see ühtsesse kirikusse piiskopiameti erinevate võimaluste ja üles-annete raames.
Allakirjutanud kutsuvad Eesti luterlikke kogudusi terves maailmas ühtsusele, üksteisest hoolimisele ja armastusele.
Torontos, 10. juuni 2007
Andres Põder
Peapiiskop
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Andres Taul
Peapiiskop
Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik
Andres Taul pühitseti peapiiskopiks Toronto Vana-Andrese kirikus
Peapiiskop Andres Tauli ametisse õnnistamise talitusel teeninud ja osavõtnud vaimulikud ja uue konsistooriumi liikmed Toronto Vana-Andrese kiriku altari ees.
Ees vasakult: Kanada praost em. Tiit Tralla, praost Tiit Salumäe (Eesti), peapiiskop Andres Põder (Eesti), peapiiskop Andres Taul, Toronto Anglikaani kiriku piiskopi abi Michael H.H. Bedford-Jones, USA I praostkonna praost Thomas Vaga, praost Joel Luhamets (Eesti), Kanada praost Hannes Aasa. Tagumistes ridades vasakult: õp. Marek Roots, õp. Kalle Kadakas, õp. Heino Laaneots, Läti koguduse õpetaja, õp. Ants Tooming, õp. Jaak Reesalu, õp. Hendrik Laur (peidus), õp. Kersti Kimmel, Tõnis Laar, õp.Endel Ulp, Peeter A. Põldre, dr. Virge James, õp. Walter Johanson, Toronto Baptisti koguduse õpetaja Jüri Puusaag ja Naani Holsmer.
E.E.L.K. USA I praostkonna praosti, siiani pärast peapiiskop Udo Petersoo surma peapiiskopi kohustetäitjana toiminud Thomas Vaga kaasateenimisel.
Pühapäeval, 10. juunil toimus Kanadas, Toronto Vana-Andrese kirikus E.E.L.K. uue peapiiskopi Andres Tauli peapiiskopiks õnnistamine ja ametisse seadmine.
Ametissepühitsemise viisid läbi EELK peapiiskop Andres Põder (Eesti) ja Toronto Anglikaani kiriku piiskopi abi Michael H.H. Bedford-Jones. Neid assisteerisid E.E.L.K. USA Esimese praostkonna praost Thomas Vaga ja Kanada praost em. Tiit Tralla.
Peapiiskopi mitra ja volikirja andsid uuele peapiiskopile üle Eesti luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder ja Toronto Anglikaani kiriku piiskop Michael H.H. Bedford-Jones. Piiskopi-mantli panid Andres Taulile selga praostid Thomas Vaga ja Tiit Tralla. Peapiiskopi karjasekepi oli valmistanud skm. Jaan Lepp. Selle andis peapiiskopile üle praost em. Tiit Tralla.
Teenistuse kestel E.E.L.K. peasekretär Ivar Nippak andis Andres Taulile üle uue konsistooriumi nimekirja: Naani Holsmer (majandusassessor, Kanada), peapiiskop Andres Tauli õde Virge James MD, FRS path (konsultant, Inglismaa), Tõnis Laar B.Sc., LL.B. (advokaat, Kanada), Joel Luhamets (Eesti luterliku kiriku konsistooriumi assessor ja Tartu praostkonna praost), Peeter A. Põldre MD, ED.D., FRCPC (abipresident, Kanda), Jaak Reesalu (E.E.L.K. Göteborgi koguduse õpetaja Rootsist), Uudo Tari (E.E.L.K. Chicago praostkonna praost Ühendriikidest) ja Tiit Tralla (E.E.L.K. Kanada praostkonna praost emeeritus). Jumalateenistusel teenisid lisaks eelmainituile kaasa E.E.L.K. Kanada praost Hannes Aasa, E.E.L.K. Vancouveri Peetri koguduse õpetaja Walter Johanson, E.E.L.K. Toronto Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas, praegu E.E.L.K. Baltimore Markuse, Washingtoni Markuse ja Seabrooki kogudusi teeniv praost assessor Tiit Salumäe Eestist, kus ta on sealse kiriku konsistooriumi liige, assessor ja Läänemaa praostkonna praost, E.E.L.K. Toronto Peetri koguduse vikaarõpetaja Marek Roots ja praost Joel Luhamets Eestist. Muusikalises osas kuuldi Toronto Peetri koguduse ansamblit Margit Viia-Maiste juhatusel ja Toronto koguduste ühendkoori (Cantate Domino, Segakoor “Estonia” ja Vana-Andrese koguduse segakoor) Asta Ballstadti ja Rosemarie Lindau juhatusel. Orelil teenis Lembit Avesson.
Aplausiga tänati Eesti Vabariigi presidenti, Toomas Hendrik Ilvest, tema poolt saadetud ilusa ja kinnitava tervituse eest.
Pidulikule jumalateenistusele järgnes vastuvõtt Toronto Eesti Majas.
Airi Vaga
Emadepäev Seabrookis
Seabrooki Eesti Seltsi juhatus. Esimene rida vasakult: Helga Vast, Helgi Viira, Eevi Truumees, Emmi Bajars, Ivi Hall.
Teine rida vasakult: Heldur Tammela, Helle Jurisson, Helve Hindre, Olav Hindre. Pildilt puuduvad Anne Heinik ja Eva Soom.
Fotod: Emmi Bajars
Seabrooki Eesti Selts tähistas emadepäeva 6. mail Eesti Majas peale jumalateenistust piduliku lõunasöögiga. Esinaine Eevi Truumees tervitas külalisi ja soovis kõikidele ilusat emadepäeva ning kevade algust.
Lõunasöögile järgnes hr. Fred Ise ja praost Tiit Salumäe poolt kahe filmi ettekanne. Esimene film oli Peeter Võsu külaskäik USA-s ja teine film “Eesti kirik”.
Osavõtjaid oli rohkearvuliselt, nende hulgas uued Eesti Seltsi liikmed Endel ja Inge Lindepuu, Ants ja Mai Liis Sildve Philadelphiast.
Vasakult Ants Sildve, Endel Lindepuu, Inge Lindepuu ja Mai Liis Sildve.
Seabrooki Eesti Selts tervitab rõõmuga meie uusi liikmeid ja loodab neid tihti näha meie eesti seltsi koosviibimistel.
Helgi Viire
SES sekretär
Silvia Vaher koos oma abikaasa Joe Videtto’ga osalesid 6. mail New Yorgi 5 linnaosa jalgrattamaratonil.
Kokku oli osalejaid 42 000 ja sõita tuli läbi kõikide New Yorgi linnaosade, mis tegi rattatuuri kogupikkuseks üle 42 miili.
Foto: Silvia Vaher
Baltimaad valmistuvad Vene elektrisüsteemist lahkuma
Baltimaade energiafirmad alustavad ettevalmistusi, et Baltimaade elektrisüsteem lahti ühendada Venemaa süsteemist ja liituda Euroopa elektrisüsteemiga.
Kokkuleppe vastavate uuringute alustamiseks ettevõtete tasemel sõlmisid teisipäeval, 12. juunil, Balti-maade peaministrid.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive rääkis 14. juunil ajakirjanikele, et uuringuid on süsteemi vahetamise küsimuses tehtud 1998. aastal ja need näitasid plaani teostatavust. Nüüd tuleb kolmel Balti energiafirmal energiasüsteemi vahetamisega seotud tehnilisi küsimusi veel täiendavate uuringutega täpsustada. Sellele järgneb liitumistaotluse esitamine Euroopa elektrisüsteemile.
Euroopa elektrisüsteemiga liitumine läheb Balti riikidele Liive sõnul maksma umbes 500 miljonit eurot. Selle summa sees on nii kahe uue ühenduse rajamine Leedu ja Poola vahele, kui vajalikud investeeringud Baltimaades asuvatesse elektrijaamadesse. Balti elektrisüsteem tuleb viia vastavusse Poolast Portugalini ulatuva Euroopa süsteemi standarditega.
Elektrisüsteemi vahetus tähendab Liive sõnul, et neljandat aastat Euroopa Liidus olevate Baltimaade elektrisüsteem lahkub Nõukogude Liidust ja hakkab kuuluma Euroopa Liitu.
Süsteemi vahetamisel peavad Balti riigid ühtlasi otsustama, mitu ühendust säilitada Venemaaga, et olla vajadusel jätkuvalt valmis elektrikaubanduseks Venemaaga. Venemaa ühendustele tuleb süsteemi vahetuse korral ehitada konverterjaamad.
Peaministrite kommünikee kohaselt soovivad Balti riigid elektrisüsteemi Euroopa elektrisüsteemiga (Union for the Coordination of Transmission of Electricity – UCTE) sünkroniseerida võimalikult kiiresti.
Balti energiafirmad peavad uuringud ühinemise teemal läbi viima aasta lõpuks ja andma siis hinnangu ühinemise võimaliku ajakava ja maksumuse kohta.
Peaministrid kutsusid ühtlasi Poolat osalema energiasüsteemide ühinemise ettevalmistustöödes.
BNS
EL-i maad hakkavad DNA-registrite andmeid vahetama
Euroopa Liidu siseministrid leppisid 12. juunil Luxembourgis kokku, et ühenduse liikmesmaad hakkavad omavahel DNA- ja sõrmejäljeregistrite andmeid vahetama, teatas agentuur STT.
Andmevahetuse abil saavad ametiisikud teavet selle kohta, kas ühes riigis kuriteo uurimise käigus leitud DNA-profiilidele ja sõrmejälgedele on vasteid teise riigi registrites.
Liikmesmaad lähtuvad andmevahetuse korraldamisel vajadusest võidelda piire ületava kuritegevusega.
Osa ühenduse maid vahetab juba sellist infot Prümi lepingu alusel. Lepingu allkirjastasid 2005. aastal Saksamaal Prümis Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Luksemburg, Holland ja Austria eesmärgiga tõhustada koostööd võitluses terrorismi, piiriülese kuritegevuse ja illegaalse immigratsiooniga.
Lepingus käsitletakse ligipääsu teise riigi DNA-profiili, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimise andmetele. Samuti käsitleb leping meetmeid terrorismi ennetamiseks ja võitluseks illegaalse immigratsiooniga ning muid koostöövorme, näiteks ühisoperatsioone.
Eesti DNA-registris on umbes 15 000 inimese andmed ning 5000 kuriteopaikadest kogutud seni isikustamata näidist.
BNS
Toompea Eesti Maja
Toompea Eesti Maja restoran . Fotod: Viido Polikarpus
Hilissügisel pöördus minu poole Kaitseliidu major Neeme Brus ja pakkus võimalust avada teine Eesti Maja Tallinnas Kaitseliidu majas Toompea tn 8. Kaitseliidu oma maja rahvale tuli pakkuda lõunat, aga seal läheduses asuvad ka Isamaa ja Res Publica Liidu kontor, Taani ja Jaapani saatkonnad, rääkimata Okupatsioonide muuseumist, mille naabrid me nüüd oleme. Võtsin selle pakkumise vastu ja olen nüüd töötanud ööd kui päevad, et saada ka teine Eesti Maja tööle.
Ka pronkssõdur ei asunud Kaitseliidu majast kuigi kaugel, vaid mõnisada meetrit. Seetõttu polnud viimaste ärevate sündmuste valguses ka eriti mõistlik teha suurt reklaami Eesti Majale. Nüüd aga võiksin isegi öelda, et pronkssõdur on tänaseks ära kolinud ja Eesti Maja on asemele tulnud.
Oleme praeguse asukohaga väga rahul. Meie peasissekäigu ees Hirvepargi serval seisab uhkelt Johan Pitka monument, mis on alati lilledest ümbritsetud, siin on palju rohelust ja rahulikku ning väärikat miljööd. Mis mulle eriti rõõmu valmistab, on see, et uuel Eesti Majal on aknad! Kes on käinud meie vanas majas Lauteri tänaval, see teab, mis tunne on olla keldris. Välisterrassil süües või kohvi juues aga võib Toompea tänavalt nautida vaadet Pikale Hermannile. Seal meeldib mulle endale istuda hommikuti ja nautida vaikust ning rahu ning teha nägu, nagu ma töötaksin kompuutri taga (kui ma just parajasti ei pea pesema nõusid või koristama laudu, kui töötajaid napib).
Sel nädalal saime lõpuks majale sildi, loodame, et turistid ja uued külastajad leiavad meid nüüd kergemini üles.
Suvine Tõnismäe.
Uut äri alustada pole kunagi lihtne ja see siin pole ka mingi erand. Töötan varahommikust kuni restorani sulgemiseni, tehes kõiki töid, mida ühes restoranis tegema peab. Kui ma siis ei tea mitmendat hommikut järjest hulgimüügis kassajärjekorras seisin, tekkis mul äkki küsimus – mis eesmärgil ma kõike seda teen? Milleks ma nii palju rabelen? Siin ma seisan, olles kahe väikese restorani boss, kui ma võiksin hoopis olla oma kontoris ja sealt vägesid juhatada. Ja äkki ma märkasin – minu ees seisis Evelin Ilves, vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese abikaasa! Esimene leedi! Me naeratasime teine-teisele ja tervitasime. Siis ma mõtlesin, et kui juba esimene leedi seisab hulgi-müügi järjekorras, pole minul küll millegi üle hädaldada. Kõik müüjad ja kassa-pidajad sosistasid ja näitasid Evelini peale näpuga – vaata, presidendi proua! Veel mitu päeva hiljemgi rääkisid kaupluse töötajad mulle, kui suure mulje oli Evelin Ilves oma seal olekuga neile jätnud. Ma pean ka lisama, et Evelin Ilves näeb tõesti fantastiliselt hea välja.
Eestis pole praegu probleemiks mitte tööpuudus, vaid tööjõu puudus. Ma ei kujutanud ette, et nii raske võib olla uue meeskonna leidmine. Tänaseks on mul siiski ka Toompea Eesti Majas olemas head kokad ja uus mänedzher. Ja kui koolid on läinud suvepuhkusele, siis ka parimad ettekandjad, kes üldse saada on… Vähemasti ma loodan seda.
Kui mult on küsitud, miks on mulle tarvis teist Eesti Maja, siis tuletan neile küsijatele meelde, et ma olen siiski Ameerika eestlane ja kas pole Tallinnas mitte rohkem kui üks MacDonald’s? Miks siis mitte teine Eesti Maja?
Ja selles teises Eesti Majas on olemas ka saun! Mis võib olla rohkem eesti asi kui see? Seal võivad korralikud eesti peod kesta hommikuni! Ma ei kujuta küll ette Ameerika turiste, kes oleksid vaimustatud võimalusest kiskuda end riidest lahti, higistada koos kamba teiste meestega ja võtta endal nina täis…
Ilmad on praegu kaunid, lilled õitsevad, puud on roherohelised. On kõige ilusam aeg Eestis. Mina aga loodan teid kõiki varsti kohata Toompea Eesti Majas! Tere tulemast!
Viido Polikarpus
Toompea Eesti Maja
Ka Memento soovib kommunismiohvrite memoriaali
Juuniküüditamise ohvrite mälestamisel esitas represseeritute ühendus Memento valitsusele palve rajada Tallinna kesklinna kommunismiohvrite memoriaal.
“Palume tagada kommunismi ohvrite memoriaali rajamise Tallinna kesklinna,” ütles Memento Liidu esimees Leo Õispuu 14. juunil Tallinnas Toompea nõlval Linda kuju juures, vahendab ETV 24 uudistesaadet “Aktuaalset kaamerat”.
“Nagu me teame, toimus selline asi hiljuti Washingtonis, ka Norilskis on olemas, aga Tallinnas pole.”
Tallinnas kogunes Toompea nõlvale Linda kuju juurde küüditamise aastapäevale sadu inimesi.
Ka Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna linnavolikogu fraktsioon algatas 14. juunil eelnõu, mille kohaselt rajaks Tallinna linn koostöös riigiga pealinna kommunismiohvrite memoriaali.
VES/Postimees
Mihkelson: Ilves peaks Bushile rääkima Venemaa poliitikast
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul on juuni lõpul Valges Majas toimuv Ameerika Ühendriikide ja Eesti presidendi kohtumine Eestile suurepärane võimalus kas või veidigi mõjutada maailmapoliitika kulgu.
“President [Toomas Hendrik] Ilvese kohtumine president [George] Bushiga ei peaks jääma üksnes viisakuskohtumiseks,” kirjutas Mihkelson oma blogis. “Võttes arvesse, et vaevalt nädal pärast Ilvest võtab Bush väga isiklikul moel vastu president [Vladimir] Putini, siis oleks meil vähemalt võimalus osundada nii Eesti ja kogu Ida-Euroopa julgeolekule muret tekitavatele arengutele.”
Mihkelson lisas, et peab eeskätt silmas Venemaa välis-poliitika üha rohkem ilmsiks tulevat joont, mille eesmärk on suruda USA ja NATO võimalikult vaguraks Ida- ja Kesk-Euroopas, sealhulgas Eestis.
“Venemaa püüab jõuliselt elustatud mõjuväljade poliitikaga saavutada vähemalt taktikalist edu oma lähinaabruses, mille kaugemaks eesmärgiks võib arvata olevat läänemaailma kontrolli järjekindla väljasurumise või tasalülitamise endise Nõukogude impeeriumi satelliitaladelt,” kirjutas Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Mihkelson.
Tema sõnul on ilmekas näide Venemaa viimase aja suisa hüsteeriline vastuseis USA plaanidele luua Poola ja Tshehhi territooriumile raketitõrje süsteemid.
“Minu arvates peaks president Ilves väga selgelt mõista andma, et Putini taolisele santaazhile ei tohiks Ühendriigid mingil juhul alluda,” kirjutas Mihkelson. “See annaks otsemaid taktikalise edu Venemaale oma valimatut sekkumist Ida-Euroopa siseasjadesse suurendada.”
Ka peaks Ilves Mihkelsoni sõnul toetama USA senati hiljutist otsust NATO edasise laienemise kohta, sealhulgas ka näiteks Gruusia liitumist kaitsealliansiga.
“Kui siin alluda mõnel pool Euroopas maad võtvale arvamusele, et me ei peaks Venemaad ärritama NATO lubamisega Ukrainasse või Gruusiasse, siis oleks see saatuslik järeleandmine Moskva geopoliitilistele ambitsioonidele,” kirjutas ta. “Ka meie liitumist NATO-ga saatsid ju samasugused virinad.”
“Sõnaga, Eesti presidendil on head võimalused oma eelseisval kohtumisel president Bushiga rääkida väga aktuaalsetel teemadel, mille edasised arengud võivad kõige otsesemal moel puudutada Eesti julgeoleku tulevikku,” resümeeris Mihkelson.
BNS
Ülo Krigul võitis Rostrumi noortepreemia
Noor helilooja Ülo Krigul. Foto: er.ee
Helilooja Ülo Kriguli teos “JenZeits” hinnati Pariisis toimunud Rostrumil parimaks noorte, alla 30-aastaste heliloojate kategoorias.
Teose esitas Eesti riiklik sümfooniaorkester, juhatas Paul Mägi. Ühtlasi tellib Radio France Krigulilt uue helitöö, mis kantakse ette 2009. aastal muusikafestivalil Presences. Kriguli sõnul on tegu sõna otseses mõttes preemiaga: “Helilooja jaoks on kõik hästi juba siis, kui lugu saab valmis ja on ette kantud. Kõik tunnustused tulevad boonusena.”
Konkursilood valib raadiojaam: “Klassikaraadio peatoimetajal Tiia Tederil on väga hea käsi, sest seni on Eesti lugudel Rostrumil väga hästi läinud. Helilooja jaoks pole see niivõrd võistlus, kuna ta ei kirjuta lugu spetsiaalsest selle tarbeks. Sellises situatsioonis ei saa ise midagi teha. Oled loo ära kirjutanud ja see elab edasi oma elu,” ütles Krigul.
Põhikategoorias valiti välja ameerika helilooja Erin Gee “Mouthpiece IX”. Esikümnesse tõusis ka teise eesti esineja Märt-Matis Lille “Mu nuttev hääl on sügistuul”, mida esitas ansambel U. Preemiaid tuli veelgi: Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder pälvis hea produtsenditöö eest UNESCO Picasso-Miro medali.
Rahvusvahelise Muusikanõukogu ja rahvusraadiote koostöös korraldataval rostrumil osales tänavu 64 heliteost 31 riigist. Eesti osaleb rostrumil 14. korda. Tederi sõnul on Eesti heliloojate teosed varem rostrumil noorte kategoorias võitnud kahel korral. 2004. aastal võitis Helena Tulve teos “Sula” esikoha põhikategoorias.
Ülo Krigul
Sündinud 07.11.1978 Tallinnas. Eesti Heliloojate Liidu liige alates 2003.
Ülo Kriguli muusika on dünaamiline ja peidab endas erinevaid stiiliallikaid. Tema helikeeles ühinevad postminimalistlik rütmienergia, sonoristlik tämbrimäng ja dzhässi-intonatsioonid. Kriguli uusimas loomingus on süvenemas konstruktiivne mõtteviis – helilooja huviks on “vaadelda akorde ja nendevahelisi suhteid kui geomeetrilisi kujundeid või graafilisi projektsioone.”
Ülo Krigul lõpetas 1997. aastal Alo Põldmäe õpilasena Tallinna Muusika-keskkooli kompositsiooniklassi ning fakultatiivselt tuuba eriala. Aastail 1997–2003 õppis ta Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni Raimo Kangro, René Eespere ja Tõnu Kõrvitsa juhendusel, 2004/2005 täiendas ennast Viini Muusika ja Kaunite Kunstide Ülikoolis professor Detlev Müller-Siemensi juures. 2006. aastal lõpetas ta magistrikraadiga Eesti Muusika- ja Teatri-akadeemia (juhendaja Tõnu Kõrvits).
Ülo Krigul on aktiivne muusikaorganisaator. 1995–1999 kuulus ta festivali Jazzkaar korraldustoimkonda, 1999. aastal asutas ta koos Timo Steineriga Eesti Muusika-akadeemia Sügisfestivali ning oli 2001 ja 2002 selle kunstiline juht. Aastail 2000–2004 oli ta festivali “Eesti muusika päevad” produtsent, aastast 2005 on festivali üks kunstilisi juhte.
Alates 1993. aastast on Krigul olnud tegev ka mitmes jazz- ja rockansamblis klahv-pillimängija ja arranzheerijana. Praegu tegutseb ta ansamblite Compromise Blue ning Contus Firmus klahvpillimängijana.
Ülo Kriguli loomingut on ette kantud mitmel Eesti muusikafestivalil, sealhulgas “Eesti muusika päevadel”, rahvusvahelisel uue muusika festivalil NYYD, löökpillifestivalil “PaukenfEST”, rahvusvahelisel pianistide festivalil “Klaver”, festivalil “Klaaspärlimäng” jt. Tema muusika on kõlanud ka Saksamaal, Austrias, Tshehhis, Lätis, Ukrainas jm.
Ülo Kriguli “Overtour” saavutas 2003. aastal Artur Kapi nimelisel oreliteoste konkursil II koha. Orkestriteos “JenZeits” pälvis Berliini muusikafestivalil young.euro.classic 2005 auhinna Europäische Komponistenpreis 2005. Teos kõlas maailmaesiettekandes 9. augustil 2005 Berliini Kontserdimajas Eesti Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri esituses Paul Mägi dirigeerimisel.
2005. aastal pälvis Ülo Krigul Eesti Rahvuskultuuri Fondilt parima debütandi preemia. 2006. aastal sai ta Heino Elleri nimelise muusikapreemia ning Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia festivali „Eesti muusika päevad” korraldamise ja Eesti kaasaegse muusika propageerimise eest.
EPL/esti Muusika Infokeskus
Skandinaavia pidustused
Hiljuti saadeti mulle sel suvel toimuva kahe Skandinaavia pidustuse teated ja kavad – edasiläkitamiseks “Vaba Eesti Sõna” lugejaskonnale. Alljärgnevalt niisiis:
XIX Scandinavian Midsummer Celebration, 23. juunil
Scandinavian American Heritage Society korraldusel toimuvad 19. suvepidustused – “Midsummer Celebration” – 23. juunil Vasa Park’is, Budd Lake, New Jersey (sõidujuhised artikli lõpus). Sellel peol on esindatud Rootsi, Soome, Norra, Taani ja Island. Kavas on rida Skandinaavia maadest pärinevaid esinejaid, nagu sopran Elly Erickson, akordionist Brent Buswell, laulja ja flötist Ulla Suokko, Bert Stromholm Band, noorte rahvatantsugrupid, näitleja Tuomas Hiltunen jt. Kava algab keskpäeval kell 12 ja selle lõpppunktiks on suur lõkketuli õhtul kell 9 – sama traditsioon mis eestlaste jaanitulel.
Muidugi ei puudu rohked söökide-jookide, käsitööde ja mälestusesemete müügilauad, programmid lastele jpm. Ei puudu ka loterii, kus on võimalik võita lennupileteid Skandinaaviasse. Lisainformatsioon: www.sahsnj.org ja www.vasaparknj.com
XXII Annual Scandinavian Fest, 3. september
Labor Day pühapäeval, 3. septembril (pange informatsioon juba praegu oma kalendrisse!) toimub jälle Vasa Park’is “Annual Scandinavian Fest”. Algus on kell 10. Teid ootab taas palju huvitavat – kunsti- ja kinkeesemete ning söödava-joodava müügilaudu, käsitööde valmistamise demonstratsioone, laste programmid jne. Kavas (10 am – 5:30 pm) on igat laadi muusika- ja tantsuettekanded, nagu norra rahvapillid, lauljad, rahvatantsijad, jazz kvartett, humorist jt. Paralleelselt toimuvad loengud Skandinaavia ajaloo ning genealoogia kohta. Scandinavian Fest’il osalevad ka eestlased – rahvatantsugrupp “Pillerkaar” ja eesti gaidid eestiaineliste väljapanekutega. On oodata ka mitmeid eesti käsitööde ja kinkeesemete valmistajaid-müüjaid. Lisainformatsioon: www.scanfest.org
Sõidujuhised New Yorgist: võtke I-80 kuni Exit 26 (Budd Lake), see viib Rt. 46 West peale. Sõitke sellel u. 3-4 miili kuni möödute paremat kätt laiuvast järvest Budd Lake. Kohe peale järve ristub teega Wolfe Road (liiklustuli). Pöörake vasakule Wolfe Road’ile ja 1/8 miili edasi on Vasa Park’i sissesõit.
Raul Pettai
Tallinn ja Turu valiti 2011. aasta kultuuripealinnadeks
Euroopa hindamiskomisjon kinnitas Turu ja Tallinna 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnadeks.
Pärast kahe Euroopa kultuuripealinnaks pürgiva linna ära kuulamist avaldas Euroopa hindamiskomisjon aruande, milles soovitatakse anda see nimetus Turule ja Tallinnale. Vastava otsuse võtab vastu kultuuriministrite nõukogu, mis kohtub 2007. aasta teises pooles, teatas Euroopa Komisjon.
Turu linn valis oma 2011. aasta programmi märksõnaks “Leegitsev Turu”. Sellega viidatakse asjaolule, et linna on laastanud minevikus mitmed tulekahjud, aga ka sealsele aktiivsele kultuuri- ja loometööle.
Eesti pealinn Tallinn on omakorda avaldanud soovi luua kultuurikeskuseid, et elavdada linnaelu. Tallinn tahab näidata, et ka suhteliselt väike, kuid see-eest ärksa kultuurieluga linn võib edukalt hakkama saada nii suure väljakutsega nagu Euroopa kultuuripealinnaks olemine.
Mõlemad linnad on teatanud, et geograafilise läheduse tõttu kavatsevad nad teha programmide ettevalmistamisel ja elluviimisel aktiivset koostööd.
Euroopa kultuuripealinnad aastaks 2012 valitakse Portugalist ja Sloveeniast.
ETV24
Due to publication timelines, we are unable to bring you this week’s review of the Estonian portion of the paper. We apologize for any inconvenience.
Estonia Shows Will of Cooperation with Russia
ER – Estonian Foreign Minister Urmas Paet said that by endorsing agreements on the establishment of the Estonian-Russian intergovernmental commission and on the two countries’ economic cooperation Estonia showed its goodwill for development of cooperation with Russia.
“By that decision the government showed that talk about the wish to develop cooperation with Russia was not mere words,” Paet said.
At present the Estonian and the Russian sides have not yet agreed when, where and by whom the agreements would be signed.
“We can see whether the Russian side is ready to sign the agreements,” Paet said.
The Estonian government gave its support to a bill on the institution of an Estonian-Russian intergovernmental commission that would create a legal basis for discussing cooperation between Estonia and Russia.
It would be a commission to deal with the two countries’ cooperation in the economic, scientific, technological, social, humanitarian and cultural spheres.
This morning the Estonian government endorsed also an economic cooperation agreement with Russia, a framework agreement regulating economic cooperation between the two countries.
US Ambassador Handed Over Credentials to Estonian President
ER – Estonian President Toomas Hendrik Ilves this morning at his Kadriorg residence received the credentials of Ambassador of the United States Dave Phillips.
“Relations between Estonia and the United States have been durable and strong since the restoration of the independence of the Republic of Estonia,”
Ilves said receiving the credentials. “We will mark the 85th anniversary of diplomatic relations between the two countries and it is hard to overestimate its importance in free Estonia today.”
He added that side by side with political dialogue relations between Estonia and the United States were characterized by closest practical cooperation in national defence and in the sphere of the fight against terrorism and crime prevention. Besides, the United States is an important economic partner for Estonia.
The Estonian head of state and the US ambassador also discussed the meeting between Ilves and President George W. Bush in Washington D.C. in June.
Phillips has served as Chairman and Chief Executive Officer of Phillips Industries, Inc. and as a partner in Market Square Partnership.
In his home state of North Carolina, he served in key state government positions at the request of both Republican and Democratic governors, including the position of Secretary of Commerce. He has offered his time and energy to support educational, medical, and other causes as diverse as Duke University, Wake Forest University
PM speaks on the Occasion of the Anniversary of the Estonian Flag
ER – “I call for all the Estonian people to proudly raise the flag of our country on that day!,” Prime Minister Andrus Ansip said in his address on the occasion of the anniversary of the Estonian flag.
“We shall attempt to decorate with our national colours each house, each yard, and each flagpole.
With this, we show respect towards our country and people, our statehood and history, which has granted us Estonia as it is today,” he said.
Ansip reminded that the flying of the blue-blackwhite flag has not always been possible in this country. “It is no surprise that Estonian students had to carry out the birth of the flag and its initial inauguration half-secretly, not to mention long decades under a foreign power when this colour combination was completely forbidden.”
“Today, in June 2007, we are more assured than ever before that the waving of the blue-black-white flag above all of Estonia is a matter of fact that can never be placed in doubt again,” the Prime Minister said.
President Ilves: We need to Defend Democracy Today
ER – “It’s a sad commentary, that no longer are we talking spreading democracy but defending it, but that unfortunately is what we have to do,” said President Toomas Hendrik Ilves in his speech at the Democracy and Security: Core Values and Sound Policies Conference in Prague.
The President of the Republic was the main speaker at the Conference on 5th June.
According to the Estonian Head of State, the time has arrived when democracies must defend themselves and the European Union and NATO countries need to think about what those who belong to democratic unions can do to make the democratic countries outside these associations feel secure in their choices.
“As far the European Union is concerned it has become increasingly clear that two European goals are incompatible:European integration and appeasement of a rogue-like and threatening Russia,” said President Ilves.
“The choice, therefore, is ours: do we as democracies stand by our principles, do we trust each other enough to allow our foreign policy decisions to be made by a majority,” he asked.
“Do we devise a policy that will defend the gains of democracy in countries like Georgia or Ukraine, who do not yet enjoy membership in either NATO or the EU. Do we dare to say that lack of press freedom, of suppression of peaceful dissent, lack of free and fair elections have consequences? Or do we continue in the pattern of the first half of this decade, looking for personal or national gain, the rest of the democratic European community be damned? This choice – our decision – is up only to us,” the president concluded.
Ilves also addressed the need for the Constitutional Treaty for the European Union. “This represents a considerable step forward in European policy-making, an absolute must if Europe is to have political clout commensurate with its economic might,” he said.
During his visit, President Ilves also met with Václav Klaus, the President of the Czech Republic. The Heads of State spoke primarily about the future of the European Union and the Union’s Neighbourhood Policy.
Estonian President: Solidarity of EU Very Important
ER – In an interview with France 24 television, Estonian President Toomas Hendrik Ilves stressed the role of solidarity of the European Union.
He also called on the union not to yield to Russia’s wish to apply divide-and-rule policies toward the EU.
Ilves said that in his view the EU reacted very well during the recent attacks on Estonia.
“I believe that the solidarity that EU member states expressed is very important,” Ilves said. “I hope that people understand that the EU is united.”
Speaking about relations between the EU and Russia, Ilves said that in his view the European Commission should take the topic of natural gas very seriously.
The Estonian president said that one should read the large-volume policy directive of the Russian Foreign Ministry which says directly that Russia should seek bilateral relations.
In the words of the Estonian president, that would enable Moscow to apply the policy of “divide et impera,” or divide and rule.
The EU needs a common policy vis-a-vis Russia that would take into account the economic interests of Germany along with the national security interests Poland, Estonia and other countries suffering under rather intense attacks from Russia, Ilves said.
The EU also must keep an eye on the developments as regards human rights and democracy in Russia, Ilves said. He added that when one wishes to establish a strategic partnership the partner has to be one who respects human rights, democracy and freedom of the press.
The Estonian president said that he considers these matters very important. Meanwhile, many people in Europe admit that problems exist but refer to the need to do business, he added.
European Parliament Passed Resolution in Support of Estonia
May 24 – The European Parliament has passed a resolution in which they express their support of the Estonian government.
The resolution on Estonia was supported by 460 votes, and only received 31 votes against. 38 votes were cast as abstentions.
Accoding to the resolution, the deputies viewed as unacceptable the Russian authorities’ attempts to interfere with Estonia’s internal affairs and appeal to Russia to observe the Vienna Convention without any exceptions. The resolution condemns the Russian authorities’ unpolished and openly hostile language and attempts to use economic pressure on Estonia as a foreign policy instrument.
The deputies said that they regard the attacks against one of the smallest member countries of the EU as a touchstone of the European Union’s solidarity.
The European Parliament appealed to the European Commission and all member countries to take part in analyzing the cyber attacks against Estonian web sites and present a study on how it would be possible to fight against such attacks and threats on the EU level in the future.
The deputies also appealed to Russia to give its full support to this study.
The members of parliament also appeal to the Russian government to hold an open an unprejudiced dialogue with Central and East European countries on the history of the 20th century and crimes against humanity. This also includes crimes against humanity committed by totalitarian communism.
|
