|
<!– .style1 {color: #0000FF} –>Suurlaager “Võluja – Järvemetsa 50” – viimane vaatus
Nagu “uhke postipoiss”…Külast külla, laagrist laagri viis neil tee…laagrielanikud rändasid metsaradu pidi teineteisele külla. Pildil: peatuspaik hellakeste all-laager “Metshaldjad”, kus sai muuseas pikkade karikakarde vahel kiikuda 2004.a. hundude poolt kingitud ehitusel.
Foto: Rein Linask
Järvemetsa laagris mööduvad päevad väga kiiresti! Laager oli alanud 22. juulil aga oli juba tegevuskavas näha neljapäev, 27. juuli – metsamängupäev, põnevate punktide ja tegevusega. Õhtused lõkked olid ettenähtud gaididele gaidilaagris ja skautidele skaudilaagris. Tuli äge äikesetorm ja plaane oli vaja muuta – gaidid olid Peamajas ja skaudid söögisaalis. Oli laulu, ettekandeid ja ühislaule – meeleolu oli lõbus.
Laagri ametlik lõpetamine oli alles ees pühapäeval, aga laagrilistele on viimaseks tõeliseks laagripäevaks reede. Reede oli suur spordipäev ja sporti tehti hoolega vaatamata kuumale ilmale. Reede õhtul tähistati Järvemetsa 50.a. juubelit sünnipäevapeo ja diskoga. Juubeli tähistamiseks pakuti väikseid kooke, igal ühel oma küünlakene – õhtupimeduses jättis see hubane valgus väga ilusa pildi ja mälestuse. Kui kellelgi sai reedeks veel olla ülearust energiat, siis peaköögis asuval tantsu-põrandal sai sellest ruttu ennast vabastada – hoogsa tantsu ajal tekkis uusi sõpru aina juurde. Tagasiteel all-laagrisse lugesid hundud omavahel rääkides üles kui mitme ja milliste tüdrukuga nad olid tantsida saanud; kindlasti sosistati hiljem vanemgaidi ja vanemskaudi all-laagrites samal viisil.
Veteranide all-laagris “Vanad Kännud” tähistati ka juubelit, kuid seal toimus see mõnusa lõkke ümber laulmisega ja vestlemisega. Oli tuntud meistri kringlit, olid lahked külaliste vastuvõtjad. Oli ilus ja meenusid vanad ajad … lõkkeäärne laulmine kajas sügavasse õhtusse – lustlik unelaul ja kena vaheldus kõrval asuvate all-laagritele.
Laupäev on juba aastaid olnud külastamispäev. Kogu laager koguneb ja käib kõik all-laagrid järjest läbi. Enamasti iga all-laager võtab külalisi vastu ja kingib neile ühe väikese mälestusmärgi rinda kinnitamiseks. Mõnes all-laagris pakutakse kommi, see kord pakuti ka mitte-käegakatsutavaid soove – ikka “võlu” ja “sõprust”. Nii rändas 29. juulil kogu laager kuni lõunani, tutvudes teiste all-laagrite tegevuste ja saavutustega. Üle gaidilaagri viiva silla tervitas külalisi käbidest, kividest ja samblast eestimustriline kaunistus, mille kohal rippus käsitsi maalitud Võluja laagrimärk. Gaidiköögis oli ilus käsitöö näitus vildist, mida tehti laagris. All-laagritest võis leida nöörist punutud pingikesi ja voodeid, andekat puust ja köiest kitarripinki, värviliste klaaskuulidega väravat ja muidugi ilusaid kaunistusi telkide platsidel.
Nn. Laagri “mäe” peal elasid osa juhtkonda, lasteaia all-laager, hellakeste all-laager, hundude all-laager ja veteranide all-laager “Vanad Kännud.” Eriti kuna sel aastal kuulsaid vembutempe ei jõutud hellakeste-hundude vahel korraldada oli kummalgi poolel põnev näha kuidas “teine pool” elas. Nagu oli arvata mängisid tüdrukud ikka lillede- ja siidist paeltega kaunistatud all-laagris, poisid aga pigem kirve ja puuga ehitatud väravate, kiikede ja oma-punutud ämblikuvõrkude vahel. Laagripere sammus lõpuks edasi skautlaagri poole, seigeldes mööda kuulsat ja kunagi salapärast “Hotline’í” rada, mis tänapäevaks pigem korralikuks teeks saanud. Sealgi oli näha juubilaril uuendusi ilusa puust silla näol ning, kes viitsis avatud silmadega ringi rännata, sai ka nautida looduse poolt Järvemetsale kingitud sünnipäeva lillenäitust: sillalt avanes kõrval asuvale soole imeilus vaatepilt: kümneid õitsevaid vesiroose, millel tantsisid päikesekiired ja puude varjud. Pole imestada, et gaid/skaut on tuntud looduse-sõber. “Sala” rada viis läbi seedrimetsa, tagaukse kaudu skautlaagrisse, st. skaudi- ja vanemskaudi alllaagritesse ja ka Udumäele, kus sai, nagu Järvemetsal traditsiooniks kujunenud, telke vaadelda mitte ainult maapinna kohal, vaid ka kõrgel puudes. Alt-üles vaadates oli muidugi hea näha kuidas voodid olid punutud – ülevalt alla oli jälle hea ülevaade sellest, kes on kus.
Lilledest lauludeni, külalistest kingitusteni: Ennekõike oli Võluja suurlaager Järvemetsa 50. juubeli tähistamise laager. Eesti Gaiderite Kogu Koondis USA-s tähistas samuti 50. sünnipäeva koosviibimisega. Külalisteks olid skautmasterid. Tulid kohale lillede ja kingitustega! Lilled ja kingitused anti üle Koondise juhatajale gdr. Epp Vinkman’ile. Tervitajad olid Eesti Skautide Ühingu peaskaut skm. Kristjan Pomm, skm. Gunnar Tamm ja nskm. Arne Rooman-Kurrik. Ja veel üks juubel – Eesti Gaiderite Kogu tähistas 75. juubelit! Eesti Skautide Liidu peaskaut skm. Jaan Lepp tervitas roosidega välis-Eesti Gaiderite Kogu juhatajat – gdr. Urve Põhi. Gaidide köögis oli rikkalik laud paljude hõrgutistega. Tervitajaid oli veelgi. Sõna oli peagaidil gdr. Hilja Kuutmal ja gdr. Helje Valteril Kanadast. Kuna Eesti Gaidide Liidu peagaid ngdr. Triinu Sagor pidi varem lahkuma, jättis ta maha kirjaliku tervituse. USA Skautmasterite Kogu Koondise nimel tervitas esimees skm. Endel Reinpõld. Aeg möödus kiiresti ja peagi oli vaja lahkuda järgmisele üritusele.
Auhindade jagamine ja abiliste tänamine. Spordiauhindu oli vist igale sportlasele! Noored olid tublid, andsid oma parima ja panid ka kuumale ilmale hästi vastu. Auhindu jagati metsamängu ja ka öömängu parimale salgale. Viktoriinist osavõtjad, kes võitjateks tulid, said iga päev midagi – näit. 50 centi Pipra Poe külastamiseks! Pipra Poest saadud on alati magus mõnu, nagu kindlasti kinnitaks ka Pipra Poe juhataja Kristi Kavoleff!
Selle suurlaagri läbiviimiseks oli vaja väga palju abilisi ja neid ka leiti. Siinkohal vabandame, et ei pane kõiki neid nimesid siia kirja. Neid on üle 80 ning sinna hulka ei kuulugi all-laagrite juhid! Lugupeetud noortesõbrad/juhid, võtke vastu siiras tänu selle eest, et aitasite noortel veeta ühe unustamata ilusa nädala ajaloolises juubelilaagris “Võluja – Järvemetsa 50”. Laagris osalejaid oli kokku 265.
Laupäeva õhtul oli suurlõke laagri pealipuväljakul. Ilm oli ilus ja rahvast rohkesti. Lõket juhatas (oli lõkkevana) hoogsalt gdj. Kaili Rakfeldt ja tema “paremaks käeks” oli ngdr. Liina Sarapik. Tal oli mitmeid abilisi kitarrimängijate näol. Üheks andekamaks numbriks oli lasteaia vanemate lõkkenali!
Noortele oli üllatuseks tants peale suurlõket. Selles laagris võis igaüks leida omale meeldiva koha. Nooremad näiteks tantsupõrandal, ja kes tantsida ei soovinud, oli teretulnud lõkkele all-laagris “Vanad Kännud”. ..Nädala lõpuks oli sealgi palju pillimehi koos – Andres Raudsepp Kanadast, meie oma Urmas Kärner, Anu Oinas, Tiina Page ja Kaie Põhi Latterner. Laul lõkke ümber oli sellele seltskonnale südamelähedane.
Pühapäeval, 30. juuli hommikul, tervitas kõiki ilus päike. Telklinn lõpetas tegevuse ja kell l2.00 p.l. oli lõpetamine. Viimast korda sammuti sirgetes ridades peaväljakule. Tänati laagrite juhte skm. Gunnar Tamme ja ngdr. Leena Kangrot – nemad olid ju selle suure töö ja vaeva eestvedajad. Nemad omakorda tänasid laagrite auvanemaid ja vanemaid – skautidel skm. Jaan Lepp, skm. Kristjan Pomm ja skm. Rein Linask. Gaididel gdr. Hilja Kuutma, gdr. Triinu Sagor ja gdr. Urve Põhi.
Gaidide rändauhind tublile noorjuhile anti ühe vanemgaidide all-laagri juhile gdj. Liisi Vanaseljale. Parim hellake oli Teija Jõgi Kanadast, parim gaid – seda kohta jagasid Casey Wichman ja Kassandra Hanslep (Kanadast) ja parim vanemgaid Lucee Karu.
Esimest korda reisis “skm. Erni Kilmi mälestus rändkarikas kõige parimale hun-dule suvelaagris” Kanadasse, koju Kanadast pärit hundu Hendrik Jakobsoniga. Skautide Leo Roometsa nimeline rändauhind läks parima skaudile Erik Must. Olete tublid!
Lõpetamise raames toimus ühe J. Saarniidu maali loosimine gdr. Kiki Michelson-Hollandi korraldusel. Helmi Kiiki poeg, Indrek Lepson, annetas selle maali loosimiseks ja tulu sellest läks Eesti Skaudi- ja Gaidi-Sõprade Seltside Liidule USA-s. Võitjaks osutus kunstnik Linda Malmgren.
Laagrite juhid kuulutasid laagrid lõpetatuks. Langetati lipud ja lauldi Eesti hümni. Peaväljakult siirdusid skaudid skaudilaagrisse ja gaidid gaidilaagrisse. Seal öeldi veel tänusõnu ja lõpuks langetati lipud ja nii astus see laager mälestuste salve.
Pererahvas pakkus veel viimase vägeva lõunasöögi ja siis asuti koduteele. Kanada rahvale tuli buss järele ja kohalolijad ja kohalejääjad saatsid Kanada sõbrad parimate soovidega ja lõbusate lauludega teele lootuses varsti jälle kohtuda, kui mitte varem, siis suurlaagris Kotkajärvel 2008.a. Igati sobiv, et seltskond valis viimaseks teelesaatmislauluks Jyri Korgi kirjutatud “Laulu Lakewoodi Liivast”. Kallid skaudi-vennad/gaid-õed – Ootame teid tagasi!
Kõige kaugemad külalised olid meil Eestist. Kolm gaidi – peagaid ngdr. Triinu Sagor, ngdr. Marit Voog ja ngdr. Keiti Voog. Samuti oli kolm skauti – peaskaut skm. Kristjan Pomm, nskm. Heikki Mutso ja nskm. Mikk Leedjärv. Loodame, et viisite kaasa ilusad mälestused Järvemetsast ja meie juubelilaagrist.
Kokkuvõttes võib öelda, et see laager õnnestus hästi. See väike riik tegutses edukalt selle nädala jooksul. Oli oma aja-leht – see ilmus kord päevas põnevamate laag-riuudistega! Kanadast tõi külakosti nende orkester. Oli rannapäev, oli metsamäng, öömäng, tehti sporti, supeldi Olevi järves, mängiti mändide all, õpiti skauditarkusi, sai tantsida, laulda, lõkke ääres istuda ja kõht oli täis maitsvaid roogasid. Õhtuti oli teada, et enne telki magama minekut ootas ees muheda saunamehe nskm. Mati Kobina poolt kuumaks ja mõnusaks köetud saun. Tahaks veel märkida all-laagrite juhtide nimed. Gaidilaagris olid järgmised juhid – hellakeste all-laager “Metshaldjad” – vanem ngdr. Krista Tammaru ja juht ngdr. Virve Jõks Lane; gaidide all-laagri “Sinilinnud” vanem ngdr. Raja Raudsepp Kanadast ja juhid gdj. Kaili Rakfeldt ja gdj. Tiina Laupa; vanemgaidid “Kuldrannake” juhid gdj. Aili Milles ja gdj. Liisi Vanaselja; juhtide all-laagri Veimevakk nimega “Targatare” juht ngdr. Kristi Rakfeldt. Gdr. Leena Kangro abid olid ngdr. Tiina Ets ja ngdr. Liina Sarapik. Ngdr. Endla Sullivan oli see, kelle poolt maalitud laagrimärk tervitas kõiki, kes teel gaidilaagrisse. Laagrimärgi kavandasid ngdr. Leena Kangro ja skm. Peter Fischgrund.
Skaudilaagris oli hundude all-laagri “Võrgutajad” juht nskm. Alar Sokk; skautidel “Võluja Käevõrud” juht nskm. Tarmo Tammaru, vanemskautidel “Noored Puud” – juht skm. Peter Fischgrund ja juhtide all-laager Udumägi oli “Koopamehed”. Skm. Gunnar Tamme abid olid skm. Tiina Fischgrund ja nskm. Arne Roomann-Kurrik.
Lasteaia “Pokud” juht gdj. Aino-Liis Töötsov.
Veteranide all-laagri “Vanad Kännud” juht nskm. Maano Milles.
Ka köögi pererahval oli oma all-laager “Vatsa Võlu” ja selle juhiks oli loomulikult peaperenaine Virve-Kai Bulla!
Mainiks veel, et seni oli lasteaed meie laagrite omapära, aga sel aastal oli esimest korda nn veteranide all-laager “Vanad Kännud” ja selle laagri kohta on ainult häid sõnu kuulda olnud. Loodame näha seda all-laagrit tegutsemas ka eelolevates laagrites.
Tänu kõigile ja loodame, et laagrilised vaatavad tagasi rahuldustundega ja ka uued huvilised tulevad meie skaudi/gaidi perre. Talvel külmal ajal meenutame ilusaid päevi Võluja laagris äikeses ja päikeses – mälestustes muutuvad kõik päevad veelgi kaunimaks.
Kohtume järgmises laagris!
Urve ja Leelo
Suur pere sai kokku Kanadas
Perekond Truumees sai kokku Kanadas, Niagara kosel. Kokku tuli 80 pereliiget üle kogu Põhja-Ameerika. Foto: erakogu
Loe edasi…
Suurlaager “Võluja – Järvemetsa 50” – viimane vaatus
(Artikkel ilmub esilehel)
50 kuldset aastat!! Suurlaager “Võluja – Järvemetsa 50” tõi 22.-30. juulil 2006.a. kokku 264 registree-ritud laagrielanikku. Nn “omad inimesed” kutsuvad USA gaidi- ja skaudimalevate suvelaagri paika Lakewood’is asuvaks alaks, kuid tegelikult peitub see kaunis mängumaa Jackson, New Jersey’s.
Foto: Mati Kobin; kujundus Raja Raudsepp
Hä- hä- hästi tehtud! Gaidilaagri juht ngdr. Leena Kango õnnitleb ja annab üle rändkarika tublimaile noorjuhile gdj. Liisi Vanaseljale.
Foto: Urve Põhi
Eeskujulik skaut: Võluja skautlaagri juhid valisid parimaks skaudiks ja Leo Roometsa nimelise rändkarika võitjaks Erik Musta, pildil skaut ja tema vanemad Valter ja Ilve Must.
Foto: Rein Linask
(Algab esilehel)
Suur pere sai kokku Kanadas
Juuni lõpus toimus erakordne kolmepäevaline perekond Truumees’i kokkutulek Niagara kosel, Kanaadas. Kaks venda, Villem ja Martin perekondadega Saaremaalt, Sõrve säärest, olid sõjakeerises sattunud Saksamaale. Hiljem emigreerus üks vend Kanaadasse, teine Ameerikasse. Kuuskümmend aastat hiljem on nende järg-laste arv tõusnud kuni 121. Villem võib uhkustada, et tema on olnud produktiivsem, kuna tema pere arv on 82. Martin veidi tagasihoidlikum, tema pere arv on 39. Kahjuks Villem abikaasa Liisaga ja Martin abikaasa Mannaga puhkavad ammu mulla all.
Mõni aasta tagasi otsustas pojapoeg, Reino Truumees, selle suure pere kokku tuua. Eeltöö ja organiseerimine võttis rohkelt aega ja energiat. “ Cousin” Ricky Kanadast tegi ka oma panuse. Kogunemispunktiks oli Hilton hotell Niagara kosel, mis võimaldas sobivaid ruume mitteametlikuks, kuid samal ajal pidulikuks suhtlemiseks. Kokku tuli 80 noort ja vana. Kanada sugulased olid kohal 100 protsenti. Au nendele! Neli perekonda lendasid läänest üle 3000 miili, isegi väikeste lastega. Iga osavõtja kandis nimesilti. Tutvumine ja lõbus jutuajamine kestis südaööni, kolm päeva.
Eriti südantliigutav oli pidulik õhtusöök. Kespunktiks oli laudkond 10-ne mudilasega, 6-aastased ja alla, teine 10-liikmeline lastega vanuses 7-12 aastat. Teismelisi oli rohkem kui tosin. Sõnavõtud tõid pisaraid silmi kõigile.
Lõpuõhtul andis Reino igaühele mälestuseks raamatu, mille ta oli koostanud arvukatest piltidest, perekonna sugupuust ja lisanud isa Arvidi kirjelduse perekonna eluloost.
Lahkumine oli raske, kuid tõotati jällekohtumist tulevikus. Suurim tänu Reinole ja Ricky’le selle töö ja vaeva eest!.
I.T.
Vaike Haas saab magistriks
Maastikuarhitekt Vaike Haas Tallinnas, Lasnamäe jaanitule juures. Foto: Rein Ratas
Indianapolisest pärit Vaike Haas on edukalt lõpetamas Michigani Ülikooli 3-aastase magistriõppekava maastiku arhitektuuri alal. Magistritöö teemaks oli Tallinna planeerimise ajalooline ülevaade (A Review of Urban Planning in Tallinn, Estonia: Post-Soviet Planning Initiatives in Historic and Cultural Context). Noor uurija sõitis juunikuuks Eestisse selleks, et pildistada tänavavaateid,teha arhiivitööd ja intervjueerida linnavalitsuse tegelasi. Suureks abiks olid muuseas sugulased, kes on kaua kursis olnud pealinna sündmustega: praegune linnavolinik Rein Ratas (Vaike vanaonu) ja tema poeg, linnapea Jüri Ratas.
Magistritöös uuritakse, kuidas tänapäeva probleemid (nt. liiklusummikute, parkide asetamise ja mereranna juurdepääsmattuse suhtes) on seotud möödunud sajandite otsustega. Selgus muuhulgas, et skandinaavia mõjud on ammu olnud tugevad Tallinna arengus. (Näiteks äärelinnade kujundamine nõukogude ajal peegeldas rohkesti soome arhitekti Eliel Saarineni 1913. a. valmistatud linnaplaani, mida varjati okupatsiooni ajal.) Esitatakse rohkesti ettepanekuid meeldivama linnapildi saavutamiseks, isegi rahvusgruppide pingeliste kokkupuudete leevendamiseks avalikkudel kohtadel.
Terve tekst on saadaval pdf-failina arvutivõrgu koduleheküljel http://hdl.handle. net/2027.42/41228. On mitusada fotot-kaarti (isegi tsaariajast) juurde lisatud.
Magistritöö on kateedri toimkonna poolt heaks kiidetud. Esitatakse 7. septembril avalikkusele Ann Arbor’is (School of Natural Resources and Environment, Dana hoones 2024, kell 5.00). Toimkonnas on ka eesti päritoluga arhitekt ja Pennsylvania State Ülikooli maastikuarhitektuuri professor Madis Pihlak.
Vaike Haas on sündinud Rootsis (1977) ja üles kasvanud Ameerikas. Sai õppida üks aasta Göteborgi Eesti Algkoolis, kui vanemad Ain ja Linda Haas tegid Rootsis uuri-mistööd. Eesti keel on tal selge, olgugi et ema pole eesti päritoluga.
Keskkooli ajal õppis nii Indianapolises kui ka Göteborgis. Bakalaureaadi (nii botaanika kui ka kunsti alal) sai Wisconsini Ülikoolist. Uurimistöö läbiviimiseks Tallinnas oli tal mitu stipendiumit Michigani Ülikoolist. Tähtsaim autasu on American Societyof Landscape Architecture Certificate of Honor, mis on selle seltsi kõrgeim tunnistus magistrantidele.
Uuel maastikuarhitektil on juba töökogemusi treeninguajast Manchesteris (Inglismaal) ja Atlantas k.a. suvel, rahvusvahelise kavandamisfirma juures (EDAW).
Sügisel asub ta tööle pikemaks ajaks Denveris sama firma filiaali juurde. Colorado osariigiga tutvus ta mitme aasta eest, kui käis suveti rahvusparkides töötamas. Vaike Haas uurib praegu ka võimalusi tulevikus Eestisse tööleminemiseks, kui on rohkem töökogemusi selja taga ja rohkem teadmisi vanavanemate kodumaale pakkuda.
Ain Haas
Helsingin Sanomat: suutmatus presidenti valida ei tee riigikogule au
Soome juhtiva päevalehe Helsingin Sanomat (HS) hinnangul ei tee presidendivalimisega seotud tembutamised ja suutmatus riigipead valida Eesti parlamendile au. Ajaleht nentis juhtkirjas, et ka Soomes on olnud presidendimänge, kuid Eestis oskavad ametisolev riigipea ja mõnevõrra ka teised veelgi kummalisemaid riukaid välja mõtelda.
Helsingin Sanomat meenutas, et Eesti põhiseaduse kohaselt valib presidendi riigikogu või kui see ei õnnetu, siis vali-miskogu.
“Juba ette osati arvutada, et ei ametisolev president Arnold Rüütel ega ka keegi muu saa riigikogus piisavat enamust ning valimine siirdub valimiskogusse,” kirjutas leht. “Seal oleks parlamendis vähemuses oleva Keskerakonna ja Rahvaliidu toetatava 78-aastase Rüütli positsioon tugev.”
Ajaleht meenutas, et neli frakt-siooni otsustasid riigikogu esimeses voorus seada ilma konkurentideta üles oma tähtsuselt teise kandidaadi, asespii-ker Ene Ergma.
Kokkuleppe kohaselt astub teises voorus Ergma asemele sotsiaaldemokraatide soosik Toomas Hendrik Ilves, kellel arvatakse olevat teatud võimalus esitada lõpujärgus Rüütlile väljakutse. Rüütlit ei seata veel ka sellel etapil üles.
Helsingin Sanomat lisas, et kuna Ergmal jäi vajalikust enamusest puudu vaid mõni üksik hääl, keelasid Keskerakond ja Rahvaliit ülejooksikute riski vältimiseks oma fraktsioonide liikmetel salajasel hääletusel osalemast.
Esmaspäeval, 28. augustil, jäi Ergmal puudu kolm häält. “Ta on oma töö teinud ja tema asemele tuleb Ilves,” kirjutas Helsingin Sanomat. “Ja kui riigikogu ei suuda presidenti va-lida, tõuseb ringi Rüütel.”
Soome suurima päevalehe juhtkiri nentis, et selline tembu-tamine ja suutmatus presidenti valida ei tee riigikogule au.
BNS
Fitch Ratings: euroga ühineda soovijail on tõsised tagasilöögid
Reitinguagentuur Fitch Ratings teatel on Kesk-Euroopa riikide eurole ülemineku väljavaateid tabanud viimase 12 kuu jooksul põhimõtteline tagasilöök, mis on ka Eesti riigireitingu alandamise põhjuseks.
Fitch alandas 31. augustil Eesti pikaajaliste välisvaluuta-kohustuste reitingu A-taseme väljavaate positiivselt stabiil-seks, prognoosides, et Eesti ei lähe eurole üle varem kui aastail 2009-2010.
“Eurole ülemineku ajakava lükkub edasi kogu Kesk-Euroopas, kuna on tekkinud raskusi karmilt määratletud inflatsioonikriteeriumi täitmisega,” ütles Euroopa riigi-reitingute juht Edward Parker 31. augustil Londonis. “Mitmel riigil, kes soovivad minna eurole üle võimalikult vara, on probleeme valulike eelarvekärbetega.”
“See, et Euroopa Liit lükkas tagasi Leedu taotluse minna eurole üle aastal 2007, kuigi Leedu inflatsioonimäär on 2,7 protsenti ehk vaid 0,06 protsenti kontrollväärtusest suurem, on negatiivne märk sellest, et euroalaga liituda sooviv riik peab täitma Maastrichti kriteeriume sõna-sõnalt ja viimase komakohani,” lisas Parker.
Neljapäeval avaldatud majandus- ja rahaliidu lähenemisaruandes “EMU Convergence Report: 2006” annab Fitch värske hinnangu sellele, millal kümme uut Euroopa Liidu liikmesriiki tõenäoliselt euro kasutusele võtavad, ning selgitab, kuidas majandus- ja rahaliiduga (EMU) ühinemise teekond mõjutab nende riikide reitinguid.
Fitchi arvates mõjutab eurole üleminek positiivselt nende riikide usaldusväärsust, mis võib omakorda tuua kaasa nende pikaajaliste välisvaluutakohustuste reitingu tõstmise ühe-kahe astme võrra.
Sloveenia on esimene uus liikmesriik, kes läheb eurole üle jaanuaris 2007. Seetõttu tõstis Fitch juulis Sloveenia reitingu tasemelt AA-/positiivne väljavaade tasemele AA/stabiil-ne väljavaade.
Eesti, Ungari, Leedu ja Poola seevastu on viimase 12 kuu jooksul eurole ülemineku tähtaega edasi lükanud või ametlikult püstitatud tähtajast üldse loobunud, eeldatavasti teeb seda lähiajal ka Läti.
Võrreldes Fitchi 2005. aasta EMU aruandega, on Fitch korrigeerinud eurole ülemineku prognoose seitsme riigi puhul, lükates liitumistähtaega edasi keskeltläbi kahe aasta võrra.
Ebasobival ajal aset leidnud inflatsioonishokk on andnud suurima tagasilöögi Balti riikidele. Fitchi hinnangul lükkub Eesti ühinemine majandus- ja rahaliiduga ajavahemikku 2009-2010 ning Läti ja Leedu ühinemine aastasse 2010 varasema 2007-2008 asemel.
BNS
Ametiühing mõistab hukka Regina Baltica viimist Läti lipu alla
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) juhatuse hinnangul on Tallinki tegevus Regina Baltica viimise näol Läti lipu alla ülimalt taunimisväärne. “Maailmas on palju riike, kus laevade ülevalpidamine on tunduvalt odavam kui Eestis, kuid see ei tähenda, et kõik laeva-omanikud viiksid oma laevad nende riikide lippude alla,” teatas EMSA.
Tallink oma ähvardusega viia Eesti lipu alt välja ka oma teised reisilaevad seab meremehed situatsiooni, kus need ei tea, mida homne päev toob ja kas nende töökohad on alles ka aasta pärast, märkis ametiühing.
Laevaomaniku senine käitumine sunnib meremehi ametiühingu teate kohaselt otsima vahendeid survestamaks ettevõtet, et see säilitaks nende töökohad ja lõpetaks laevade Eesti lipu alt väljaviimise.
Alates esmaspäevast sõidab Riia-Stockholmi liinil opereeriv kruiisilaev Regina Baltica Läti lipu all. Tallink põhjendas laeva Läti lipu alla viimist rahalise kokkuhoiuga.
Praegu Regina Baltical töötava Eesti ja Läti segameeskonna baasil oleks aastane kokkuhoid Tallinkile hinnanguliselt kaks miljonit krooni ning Läti meremeeste poolt kätte saadav töötasu suureneks ligikaudu 2,5 miljoni krooni võrra aastas, teatas Tallink esmaspäeval.
BNS
Ilves: 64 häält oli hea tulemus
Presidendivalimiste riigikogu teises ja kolmandas voorus 64 häält saanud europarlamendi sotsiaaldemokraadist liige Toomas Hendrik Ilves jäi oma tulemustega rahule. Ilves ütles teisipäeval pärast riigikogu viimast hääletusvooru ajakirjanikele, et peab 64 häält heaks tulemuseks. “Mul on hea meel, et tuli 64 ja mitte 65 häält, sest see näitab, et Eesti parlamendis on võimalik hääletada täiesti salaja. Muret teki-tab pigem see, et on inimesi, kes ei julge hääletada,” lausus ta.
Ilves märkis, et kahe erakonna otsuse tõttu, millest tulenevalt ei lubatud nende liikmetel riigikogus hääletada, on kannatanud Eesti parlamendi ja kogu Eesti riigi maine. Tema sõnul suurendab see võõrandumist ja paraku mitte ai-nult nende erakondade suhtes, kes nii käitusid. Endise välisministri sõnul võimaldab toimunu hakata ka taas rääkima Eestist kui noorest ja ebaküpsest demokraatiast. “Ma olen ise läbi aastate olnud nördinud, kui räägitakse Eestist kui noorest demokraatiast, ja ma ei arva, et demokraatial peaks olema vanus, kuid olgem ausad – see, mis juhtus, võimaldab jälle lugeda, et Eesti on noor ja ebaküps demokraatia. See on mulle isiklikult valus,” rääkis ta pressikonverentsil.
Ilves väljendas taas hämmingut president Arnold Rüütli avalduse üle, kus riigipea nimetas vaid ühe kandidaadi ülesseadmist parlamendis ebademokraatlikuks. “Isegi presidendil pole õigust inimestele öelda, kuidas hääletada ja mitu kandidaati üles seada, eriti kui president on ise öelnud, et ta küll on kandidaat, aga ei anna nõusolekut riigikogus kandideerida,” märkis ta.
Ilves, kes vastavalt seadusele kandideerib pärast riigikogu voore ka valimiskogus, kutsus kõiki erakondi ja kandidaate lähtuma edaspidises ausa mängu reeglitest, käsitlema kampaanias sisulisi küsimusi ja hoiduma isiklikest rünnakutest. Ta väljendas veendumust, et valijamehed saavad langetada otsuse vastavalt oma tõekspidamistele ja mitte lubaduste või ähvarduste järgi ning otsustavad selle tee kasuks, mis viib Eestit edasi ja tasandab need lõhed, mis viimastel päevadel on süvenenud.
Riigikogu esimeses voorus kandideerinud Ene Ergma ütles pressikonverentsil, et temast saab suur Ilvese toetaja. “Olen valmis sõitma mööda Eestimaad ja rääkima, et me peame tegema väga tõsise valiku, kuhu minna: kas tagasi või suunda, mille võttis Eesti ja Eesti inimesed 15 aastat tagasi,” lausus ta. “Arvan, et me suudame 23. septembril selle, mis me tahame, ära teha.”
BNS
Peaminister Ansip: Rüütlil ei ole valimiskogus hääli koos
Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei vasta tõele väited, nagu oleks Keskerakonnal ja Rahvaliidul valimiskogus president Arnold Rüütli tagasivalimiseks vajalikud hääled juba koos. “Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ütleb, et neil on 174 vajaminevat häält olemas. Kui need 174 vali-miskogu liiget võtavad kõik oma hääletussedelid välja ja lasevad need hääletuskasti, ei tähenda see seda, et nad kõik hääletavad Rüütli poolt,” ütles Ansip neljapäeval, 31. augustil, ajakirjanikele.
Peaministri sõnul on valimiskogu häältejaotuse ennustamiseks tehtud mitmesuguseid uuringuid.
“Meie oleme arvamusel, et valimiskogus on 161 Toomas Hendrik Ilvese toetajat ja 157 Rüütli toetajat. Lisaks on veel 30 lahtist häält,” lausus Ansip.
Peaministri hinnangul tahavad Keskerakond ja Rahvaliit mõjutada valimiskogu liikmeid väidetega, et neil on juba kõik hääled koos. “Tahetakse mõjutada kõikuvaid hääli, sest inimesed tahavad instinktiivselt olla võitjate poolel,” nentis Ansip.
Peaminister lisas, et valimiskogus on valijameeste esindatus ebaproportsionaalselt maapiirkondade poole kaldu.
Ansip nentis, et mullu sügisel toimunud kohalike omvalitsuste volikogude valimistel sai parima tulemuse Keskerakond, millele järgnes Reformierakond ja alles tüki maa pärast Rahvaliit. Ta tõdes, et sellest tulemusest hoolimata on valimiskogus ebaproportsionaalselt suur rahvaliitlaste esindatus.
Valimiskogusse kuulub 347 liiget, neist 101 on riigikogu liikmed ja ülejäänud kohaliku omavalitsuste volikogude valitud valijamehed.
VES/BNS
President jäi riigikogus valimata
Eesti järgmine president jäi riigikogus vali-mata, sest presidendivalimiste teises ja kolmandas voorus toetas europarlamendi sotsiaaldemokraatlikku liiget Toomas Hendrik Ilvest 64 saadikut, üks sedel oli märgistamata. Presidendi valimiseks riigikogus on vaja vähemalt 68 saadiku toetust.
Riigikogu ei suutnud presidenti valida ka esmaspäeval, 28. augustil, esimeses voorus, mil Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kandidaat, ühendparteisse kuuluv riigikogu aseesimees Ene Ergma kogus 65 häält.
Presidendivalimiste läbikukkumine riigikogus oli ennustatav pärast seda, kui praegust riigipead Arnold Rüütlit toetavad Rahvaliit ja Keskerakond teatasid esmaspäeval, 28. augustil, et jäävad riigikogu voorudes hääletamisest kõrvale.
Riigipea valimine läheb nüüd parlamendiliikmeist ja kohalike omavalitsuste esindajaist koosneva 347-liikmelise vali-miskogu kätte.
Riigikogu esimees Toomas Varek kutsus teisipäeval, 29. augustil, kokku valimiskogu, mille istung toimub Estonia kontserdisaalis 23. septembril kell 12. Presidendikandidaate saab registreerimiseks esitada 19.-21. septembrini.
Valimiskogus seatakse automaatselt üles riigikogu kolmandas voorus valituks mitte osutunud Toomas Hendrik Ilves, samuti on ametisolev riigipea Arnold Rüütel teatanud oma kandideerimisest valimiskogus.
Presidendi nõuniku Eero Rauna sõnul ei kavanda valimiskogus uuesti riigipeaks pürgiv Arnold Rüütel suurt valimiskampaaniat, kuid on valmis kandidaadiks saades tutvustama oma seisukohti avalikel üritustel ja debattidel. Raun ütles, et ehkki kandideeri-misdokumente pole erakonnad vali-miskomisjonile veel esitanud, peab Rüütel kinni varem öeldust, et kui valimised riigikogus ebaõnnestuvad, saab temagi kandidaadiks ning seda koos kandidaadile laienevate kohustustega.
VES/BNS
Muljeid Metsaülikooli avapäevast
Tundub endalegi uskumatuna, et see oli mul esimene kord Metsaülikoolis osaleda, kui mitte osalemiseks lugeda lühivisiiti elulugude rühmaga nelja aasta eest. Ometi olen istunud Metsaülikooli hälli juures – võtnud osa esimesest nõupidamisest Heino Jõe eestvedamisel ja hiljem Segakoor “Leeloga” kaasa teinud sõprusõhtul, mis oli mõeldud katsekiviks edaspidisele tegevusele. Ligemale neli aastakümmet on nädal ak-tiivset eesti vaimuelu viljelemist minust mööda kõndinud.
Jõudsime sõbraga kohale aegsasti, sest polnud arvestanud asjaolu, et skautlik noorus oli alles lõpetanud laagri ja selle likvideerimisprotsess oli käigus. Kotkajärve ümberlülitamine ühelt ürituselt teisele võttis oma aja ja seetõttu ei rutatud registreerimi-sega. See andis aga hea võimaluse tutuvuda Kotkajärve kauni loodusega ja kohata lahkuvaid skaute-gaide ning neile järgi sõitnud vanemaid. Võimalik, et oli ka neid, kes end ühelt ürituselt teisele nihutasid. Igatahes oli sagimist ja elevust enam kui piisavalt. Ülle Veltmanni köögipersonal tegi õhtuseks toitlustamiseks ettevalmistusi, kuid Üllet ennast polnud näha, oli sõitnud tagasi Torontosse, kus suured peied korraldada. Hilisel õhtupoolikul oli ta tagasi, reibas nagu ikka.
Ennustatud vihm luuras pea kohale kogunenud pilvedes, kuid alla midagi ei pudenenud. Pilved hajusid, jäid vaid niiskevõitu soojus ja üksikud sääsed. Kursante hakkas kogunema ja neid sai uu-distatud. Noorimate puhul andis nuputada, et kelle lapsed need olla võiksid, enamatel juhtudel siiski – kelle lapselapsed? Jah, neli aastakümmet! Ilmus siiski ka tuttavaid ja selliseid, kelle puhul eadistants nii drastiliselt ei mõjunud. Juba saabusid noored muusikud Kristjan Randalu New Yorgist ja kohalik Kaili Maimets, MÜ truu patroon dirigent Taavo Virkhaus Alabamast tihedalt nende kannul. Ja muidugi Inno Salasoo Austraaliast, kaugeim tuttav nii geograafilises kui kronoloogilises tähendu-ses. Eemal vilksatas kuidagi tuttav daam – muidugi, Urve Auksi Chicagost. Ja õhtu eel tõi olukordade ja sündmuste nukker kokkusattumus kohale njuujorklase Urmas Kärneri.
Õhtuse söömaaja lähenedes avastasin, et olen kergelt närvis. Oli ju minult palutud avaloengut ja kõigele lisaks veel teema valik vabaks jäetud. Olin kuidagimoodi ette valmistanud luuleteemalise loengu, kuid nüüd, tõelusega enam-vähem silmitsi seistes, hakkasid närima kahtlused. Kavaraamat näitas, et olin ealt üks vanemaist. Suudan ma sellise auditooriumiga üldse kontakti luua, rääkimata sõnumi kohale jõudmisest? Üritades generatsioonide vahelisele kuristikule purret ehitada, sammusin ühe noorema juurde. Selleks oli Eneli Mölder, keda isa keelitas teretama. Küsisin: “Kas lööd onule patsi?” Tüdruk jäi tõsiseks, kuid lõi, ei – virutas! Pats oli mehine ja kuristik ahenes. Ja samas tuli tragi Lisbet Valter-Kalm, Kotkajärve koll kaelas, ja nurus: “Onu, osta sina ka endale koll!” Läksimegi käsikäes müügilaua juurde, koll sai ostetud ja Lisbeti õrnad käekesed panid selle onule kaela. Tundsin, et olen “pärismaalaseks” tunnistatud ja võõrastus kadus. Ning siis kutsus sõjaaegset õhuhäiret meenutav gong õhtueinele.
Loengusaaliks muundatud peamajja saabudes olin oma saatusega leppinud ja rääkisin oma loo maha. Tundus, et vähemalt osa publikust elas kaasa. Lõppedes isegi aplodeeriti, mis võis ju tuleneda rõõmust, et nii ruttu otsa sai. Kuid leidus ka sõnavõtjaid. Olin oma ideede kaitseks küüned ja hambad korralikult ära teritanud, kuid neid ei läinud vaja. Kommentaarid olid asjalikud ja heatahtlikud. Väljas valitses hämarus, kui siirdusime tagasi köögi juurde kohvitassi või veiniklaasi ja suupistete juurde kursuse algust pühitsema. Seal valitses rõõmsa-meelne elevus. Oli mõnus tunne, kui võõraks peetud noored sõbralikult naera-tasid või vestlema tulid. Olin “omaks” tunnistatud. Kahjuks tuli hakata veel samal õhtul Toronto poole veerema. Lohutasin end, et eks neljakümne aasta pärast kutsuta mind jälle, siis jään kauemaks…
Eerik Purje
Pariisi kultuuriatasheeks valiti Kersti Kirs
Kultuuriministeeriumi vastav komisjon tegi ettepaneku Pariisi kultuuriatashee kohale asuda kammermuusika vallas töötanud Kersti Kirsile.
Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles ütles esmaspäeval , et valik langes Kirsile, kuna ta on elanud Prantsusmaal ja teab sealseid olusid ning samuti on ta olnud tegev Eesti süvamuusika arendamises.
Saaremaalt pärit ja Tartu õpetajate seminari lõpetanud Kirs on sündinud 1972. aastal. Ta on alates 2000. aastast olnud Kuressaare kammermuusikapäevade manager ning alates 2003. aastast Eesti Filharmoonia Kammerkoori produtsent. Aastatel 2001-2003 tegutses ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri produtsendi ja hiljem juhi kohusetäitjana.
Paar aastat tagasi sai Kirs Eesti Rahvuskultuuri Fondilt stipendiumi, et õppida Sorbonne’i ülikoolis kultuurikorralduse ja kommunikatsiooni erialal. Lisaks õppis ta seal kultuuriprojektide juhtimist. Ülikooli lõputöö kirjutas ta teemal “Eesti süvamuusika eksport Euroopasse aastatel 1991-2000”.
Kultuuriministeeriumi pressiesindaja Katrin Arvisto sõnul osales Kirs õpingute ajal Prantsusmaal mitme kultuuriürituse korraldamisel ning vahendas sinna eesti kultuuri. Muu hulgas korraldas ta seal Eesti Vabariigi 80. aastapäeva üritusi ja Balti festivali ning osales rahvusvahelisel muusikamessil Midem.
Kultuuri- ja välisministeeriumi poolt välja kuulutatud konkursile, millega otsiti Pariisi kultuuriatashee kohale inimest, laekus 15 avaldust.
Kultuuriminister Raivo Palmaru on öelnud, et Pariisi kultuuridiplomaadi ametikoha loomine on kultuuriministeeriumi välissuhtluse prioriteete.
“Kultuuriesindaja peamisteks ülesanneteks on Eesti huvide esindamine UNESCO-s ja eesti kultuuri tutvustamine Prantsusmaal ning kahe maa vaheliste kultuurisuhete edendamine,” ütles ta.
Kandidaatidelt oodati kõrgharidust ning prantsuse ja inglise keele valdamist nii kõnes kui kirjas. Samuti peab kandidaat hästi tundma Eesti kultuuriruumi, -inimesi ja -institutsioone, olema organiseerimisvõimeline ning tema tervis peab vastama pikaajalise välisteenistuse nõuetele.
Kultuuriatashee alustab tööd Pariisis tuleval aastal.
Praegu on Eesti kultuuriatashee Berliinis Reet Veidebaum, Brüsselis Tamara Luuk ja Londonis Reet Remmel. Moskva kultuuriatasheeks kinnitas minister hiljuti ilma konkursita Andra Veidemanni, kes peaks tööle asuma augustis. Paar aastat tagasi toimus Moskva atashee kohale ka konkurss, mille võitis Ivi Eenmaa, kuid Venemaa keeldus tookord talle viisat andmast.
VES/BNS
Ülikoolide rektoritele kehtestatud vanusepiirang kaob
Valitsus kiitis neljapäeval, 31. augustil heaks ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muudatused, mille järgi kaob rektoritele seni kehtinud vanusepiirang 65 eluaastat. Peaminister Andrus Ansip ütles saml päeval ajakirjanikele, et valitsus peab rektoritele kehtestatud vanusepiirangut ealiseks diskrimineerimiseks.
Seadusemuudatus tühistab ka sätte, mille järgi tohib Eestis ülikooli rektor olla vaid Eesti kodanik. Valitsus ei pidanud sellist piirangud põhjendatuks ning see ei ole kooskõlas Euroopa Liidu praktikaga.
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul annab seadusemuudatus üliõpilastele võimaluse jätkata riikliku koolitustellimuse alla käival kohal õpinguid ka pärast seda, kui tudeng on otsustanud õpingud katkestada.
“See tähendab seda, et kui tudeng soovib mingi aja möödudes eriala vahetada ja jätkata uue eraiala õppimist teisel koolitustellimuse alla käival kohal, siis nüüd on see võimalik. Seni kehtiv seadus seda ei võimalda,” ütles Reps.
VES/BNS
* The large photo on the Front Page shows the Truumees family at their family reunion. 80 relatives gathered on the Canadian side of Niagara Falls to celebrate their family.
* The main article on the Front Page gives one final overview of this year’s Scout Jamboree at the Järvemetsa camp in Jackson, NJ. This year’s jamboore marked the 50th anniversary of the camp. Even though the camp officially ended on a Sunday, campers started to prepare on Friday, with a day devoted to sports events and group activities, as well as a big dance for everyone to enjoy. As campers returned to their tents, many comments from Cub scouts could be heard as they compared how many girls each one had the chance to dance with. Saturday has always been the traditional family day, as visitors come and spend a day with the campers and prepare to return home. Järvemetsa always brings together old friends, and helps everyone make new ones. This year was certainly no different.
* Ilmar Mikiver compares radical Islam with communism, drawing parallels between the two ideologies in their quest for world domination. He notes how, for example, the ideas of Trotsky are carried out in today’s militant Islamic groups and their aim for the world. Quotes are given from the Koran which point out that it, in fact, does advocate the killing of non-believers, or at least the “taking down” and “imprisonment” of them, despite what some more moderate Muslims have claimed in the US.
* Vello Helk gives his “August impressions” as he continues the discourse on the ever-more-bold rewriting of Estonia’s history. As former communists continue to find ways to toute their personal responsibility for re-establishing Estonia’s independence, the influence of Russia continues to grow. Some fear that as the West is in their war with Islamic terrorists, Russia could have a free hand in re-occupation. And this may even be easier, as Estonia is full of Trojan horses.
* Eerik Purje gives his impressions of the “Forest University,” the traditional cultural event held near Toronto. Mr. Purje gave a short presentation and described his day. Unfortunately he could only stay the one day.
World Record “Hunt” in Beijing!
August 15, 2006 — The 11th IAAF World Junior Championships started with a blast in Beijing this morning as 19-year-old Margus Hunt of Estonia set a new World Junior record of 66.35m with the 1.750kg implement in the men’s Discus Throw qualification round A.
Already a World junior leader this year with his previous personal best of 65.55m, Hunt set the tone of the competition in what was the first event of the 6-day long championships.
It took the 2.05m tall teenager just one attempt to improve on the previous junior standard of 65.88m set by Egypt’s Omar El-Ghazaly in 2003.
“Honestly, I was hoping to throw a World record tomorrow in the final but not today and not with my first throw,” said a delighted Hunt following his morning exploit.
“I felt very good this morning, very relaxed and as you know all the best throws come when it feels easy. My throw this morning was like an easy job!”
Hunt was born in the small town of Karksi-Nuia in Estonia and he credits the smallness of his town as the reason why he took up athletics 7 years ago.
“You know my town is so small that there wasn’t much to do. I thought I should get myself into something and chose athletics. I gave it a try and here I am.”
What started as a hobby has turned into the Estonian’s main occupation nowadays although the young man refuses to sacrifice his education to sports.
“I graduated last year in my town and I’m now moving to Tallin to go to University. I hope I will stay in Tallin just for a year and then hopefully I can pass my SATS and TOEFL exams to go and study in the States,” he explained.
An all-round thrower, Hunt is also an excellent shot putter and hammer thrower although he’s adamant to admit that the discus is his favourite discipline.
“The Discus Throw is the event I enjoy the most and the one I’m best at so it works out well. Here in Beijing I will also compete in the Shot Put but I am also a decent hammer thrower.”
Jokingly he continues. “I have also competed at Decathlon although it was too long ago for me to remember what my personal best was. I think it’s important to be a good balanced athlete, which is why I have had a try at combined events as well.”
Hunt was a finalist in the Hammer Throw at the 2003 World Youth Championships in Sherbrooke and sixth at the Discus Throw at the 2004 edition of these championships in Grosseto, Italy.
He finally struck gold at the European Junior Championships last year in Kaunas.
Estonia has a great tradition at throwing and most recently the pair of Gerd Kanter and Aleksander Tammert took silver and bronze respectively at the European Championships in Gothenburg.
In addition to being an excellent athlete himself, Tammer who also won bronze at the 2004 Olympic Games in Athens, is Hunt’s personal coach.
“I train with Alexander Tammert,” explained Hunt. “We train six times a week in the winter and then twice a day six times a week in the summer or approaching a big competition like this one.
To train with such a young coach has duplicated Hunt’s motivation lately. The teenager’s dream is obviously to return to Beijing in two years time to take part in the Olympic Games.
“Of course, being here in Beijing makes me want to return and compete in the Olympics but I know it’s going to be tough to qualify. In Estonia we already have three men who can throw around 63 metres and with the 2kg implement my PB is around 60 metres. I hope that two years will be enough to improve to their level and be part of the Olympic team.”
First things first though as Hunt still has to confirm his status of outstanding favourite for tomorrow’s World Junior title especially as his mother will be watching from the stands.
“My mother was just as surprised as I was this morning. She didn’t think I would throw a World record in the qualifying round.”
And although the second best qualifier from this morning’s round lies almost six metres behind Hunt the affable young man knows better than to go in the final overconfident.
“Everyone will start from scratch in the final and everyone will be a tough competitor tomorrow. I want to keep cool especially in my head and not overdo it. I just need to get a good massage tonight and relax.”
Just like every other European representative the trip to Beijing was long and tiring and athletes need time to get used to the Chinese overwhelming heat and humidity.
“The flight was very long and I was very tired when I arrived in Beijing. I came to the warm up stadium yesterday to have a practice but it was very bad. I had very heavy legs and didn’t throw far at all yesterday.”
“Today however it just felt right.”
And right it needs to feel tomorrow night when the first World Junior record breaker of these championships steps in the throwing area to try and win his country’s first gold medal in an IAAF World Junior Championships.
By Laura Arcoleo. Reprinted with kind permission of the IAAF.
Estonian movie wins big in Japan
ER – The Estonian movie Ruudi has won the grand prix at the Tokyo Kodomotachino children’s film festival, the only one of its kind. Ruudi and the boy playing its leading role, 8-year-old Paul Oskar Soe became the absolute favorites of the festival jury, a spokesman for the Estonian Film Foundation (EFS) reported. Both Paul Oskar and the director Katrin Laur attended the festival.
EFS said the members of the jury, program leaders, announcers and interviewers were all children.
“Ruudi, supported by the little Paul Oskar, brought Estonia, the Island of Saaremaa, our life and our problems closer to the Japanese public. And although the film didn’t give answers to all the question, it was clear without understanding the language that one person always understands another person. So the Japanese public understood Ruudi as Paul Oskar did his new Japanese friends,” EFS said in its information.
The Molotov-Ribbentrop Pact and its consequences
PART II
The Baltic Appeal
On 23 August 1979, 45 Estonian, Latvian and Lithuanian citizens sent a public letter – the Baltic Appeal – to the general secretary of the UN as well as the Soviet Union, the Federal Republic of Germany, the GDR, and the governments of the states that had signed the Atlantic Charter. The memorandum demanded the public disclosure of the Molotov-Ribbentrop Pact and its secret protocols, the invalidation of the pact from the moment of its signing, and the restoration of the independence of the Baltic States. Mart Niklus, Endel Ratas, Enn Tarto, Erik Udam signed on behalf of Estonia.
The Baltic Appeal was published in the foreign press and constituted the basis for the decision of European Parliament of 13 January 1983 in support of the demands of the memorandum.
On 23 August 1987, a demonstration organized by MRP-AEG (Estonian Group for the Public Disclosure of the Molotov-Ribbentrop Pact – an organization active in 1987–1988) took place in Tallinn’s Hirvepark demanding disclosure, and elimination of the MRP’s consequences. On 23 August 1989, around two million individuals linked hands in the Baltic Chain that stretched from Tallinn through Riga to Vilnius. This demonstration again drew attention to the need to disclose the MRP and eliminate its consequences. Hope sprang in society that a renunciation by Germany and the Soviet Union of the secret deal would result in new opportunities for development and hopes of restoring the sovereignty lost so many years ago.
Historians of various countries devoted efforts to studying the MRP. Increasingly thorough illumination of the topic demonstrated that the three Baltic States had indeed been coercively removed from their historical path of development, occupied by military force and annexed by the Soviet Union. The entire process was completely null and void from the standpoint of international law. The Soviet leadership had for decades denied the very existence of any secret protocols to the MRP. Yet they could not prevent the topic from growing more salient.
On 24 December 1989, the Congress of People’s Deputies of the Soviet Union, with a decision entitled “Political and legal assessment of the 1939 Soviet-German non-aggression pact,” declared the secret protocols to the pact to be null and void. The Congress stated that the demarcation of the Soviet and German spheres of influence in the MRP and other secret protocols signed with Germany from 1939-1941 legally contravened the sovereignty and independence of a number of other countries. “During this period, the Soviet Union’s relations with Estonia, Latvia and Lithuania were governed by a system of treaties. Pursuant to the peace treaties of 1920 and the non-aggression pacts signed from 1926-1933, the parties to these agreements undertook to honor each other’s sovereignty, territorial integrity and inviolability under all circumstances. The Soviet Union had similar obligations to Poland and Finland.” With its decision, the Soviet legislature condemned the MRP and the signing of other secret agreements with Germany. The Congress declared the secret protocols to be without legal basis and null and void as of the moment of their signing.
In May 2005 in Washington, the security adviser to US President George W. Bush, Stephen Hadley, called on Russia to abrogate the Molotov-Ribbentrop Pact signed in 1939 that had led to the occupation of the Baltic States. Hadley harked back to the 1989 decision of the Congress of People’s Deputies, and stressed: “Obviously it would be an appropriate thing for Russia, now having emerged out of the Soviet Union, to do the same thing”.
|
