Andres Raudsepp
Kaanepildi foto: Michael Huang
Hiljuti ilmus midagi uut ja värsket eesti kirjanduses.
Kuidas tohib öelda ,,eesti kirjanduses”, kui luulekogu on ingliskeelne?
Ka raamatukese tiitel Mouth Quill, on ingliskeelne, mis aga tuletatud regivärsilisest väljendist ,,suude sulg”, kunagi võimalikult Kreutzwaldi poolt kirja pandud.
Raamatu pealkirja all loeme ,,poems with ancestral roots“, mis annab mõista, et luuleread on võrsunud eestlastest esivanemate juurtest.
Autor on Kaja Parming-Weeks, kes – nagu raamatki – väljendub originaalsete kujunditega.
Kaja Weeks. Foto: Daniel Bottner
Tema esseed ja luuletused on leidnud avaldamist mitmes tunnustatud ajakirjas.
Ta ise on haritud klassikalises stiilis laulja, olles esinenud nii ansamblites kui solistina.
Ta on õppinud koos tuntud kirjanike ja spetsialistidega süvapsühholoogiat, kusjuures tema peamine ala, seotud muusikaga, on suunatud puuetega lastele.
Sel teemal on ta esinenud loengutega ja avaldanud teaduslikke kirjutisi nii USAs kui Kanadas.
Kaja elukoht on Silver Spring, Maryland.
Käesolev kirjutis tahaks olla pigem ülevaade ja mitte arvustus.
Hakkame peale luulekogu tiitliga, ,,Mouth Quill”, mis tahab öelda, et see, mis tuleb suust, peaks olema kirja pandud.
Tuletab kohe meelde rahvalaulu sõnu – ,,kõik mina panin paberisse, raiusin kõik raamatusse”.
Luuletused tihti vihjavad lauludele, nii et luulekogu ise nagu laulaks.
Esimene luuletus räägib algusest, kus luuletaja sukeldub sulama hakanud jääkihtide alla.
Seal leiab ta Põhjamaa, kust ta hiljem kuuleb viise, mõned kuusest tehtud kandle keeltelt, esiemade sõrmede kaudu kõlama pandud.
Need moodustavad luuletaja sünniribid.
Järgnevas luuletuses, kaselehtede lõhnas, kuuleb üks neiu, teel jaanitulele, kõlamas ,,kaasike, kaasike”.
See kajastab arvukaid eestikeelseid väljendeid, mis kaunistavad luulekogus peituvaid värsse.
Tekib küsimus: Kellele on käesolev luulekogu kirjutatud? Kindlasti mitte ainult ingliskeelsele lugejale.
Pigem ehk generatsioonidele, mis kasvanud üles nii kohalikus kui ka vanemate keeles?
Eriti neile, kes oskavad hinnata eesti keele ilu – mesimaarja-memmekene – ja naerda sõimusõnade üle – igavene tõbras, vana pastlatald, tainapea.
Samas aga on autor valmis pakkuma luuleridades ingliskeelse vaste, kui mitte isegi täpse tõlke.
Sellel moel saab ka umbkeelne anglofoon asjast aru.
Kaks sisurikast luuletust eriti äratasid minu tählepanu.
Üks vihjas Kaali kraatrile, mida ise olen Saaremaal imetlenud.
Teame seda kui haruldast meteoriidi tulemust 3000 või kuni 7000 aastat tagasi.
Teine iseloomustab ajastut kohe pärast eestlaste saabumist Põhja-Ameerikasse aastal 1949, kui nad alustasid oma elu rasketes oludes USAs Seabrooki farmides.
See on iseloomustav osa meie pagulasajaloost.
Kõige põnevamad aga on luuleread, mis tutvustavad väljendit ,,lubjavildi kand” ja pakuvad huvitava selgituse.
Selle ilmeka sõnastusega kohtus eesti pagulaskonna teine põlvkond viiskümmend aastat tagasi kui ,,eesti noorte” hulgas kerkis tulipunkti laul, mis oli ,,salaja” okupeeritud kodumaalt toodud Põhja-Ameerikasse.
Seda laulu vanem generatsioon ei osanud laulda; see kuulus noortele.
Laulu tekst aga oli vihasem meie vaenlase vastu kui tavalised vanema põlvkonna isamaa laulud. Laulu nimi oli ,,Öö pime”.
See iseenesest pakub põhjuse kiiresti omada luulekogu, milles veel tõsist elamusrikkust, aga ka ilusat, nagu meloodiline kirjeldus üldlaulupeost kodumaal ja haruldane pühendus meie esmajärgulisele rahvalaulikule paguluses.
Raamatut, mis vaid 50- leheküljeline, saab praegu tellida kirjastajalt:
https://the poetry box.com/bookstore/mouthquillquill
Alates 30. septembrist on see saadaval Amazoni ehk eritellimuste kaudu raamatuäridest. Raamatu hind on $12.00 USD.
