Kroonlühtri kirjaga «Andrus Laul Kingib Selle Krooni Jumala Auks Meie Kirko Illoks Anno 1694» viisid vargad kirikust 1995. aasta 12. märtsi ööl. Foto: Kuvatõmmis
Nädal tagasi käsitles Eesti Televisioon saates «Pealtnägija» varastatud kultuuri- ja kunstimälestiste teemat. Korraks kaadris vilksatanud foto 23 aastat tagasi Pilistverest varastatud lühtrist jäi silma terasele televaatajale, kellele tundus, et ta oli seda lühtrit märganud samas antiigiäris, mida saates näidati. Sel nädalal jõuab kadunud lühter kirikusse tagasi, kirjutab Sakala Postimees.
Saates näidati fotot XVII sajandist pärit baroksest laelühtrist, mis varastati 1995. aastal Pilistvere kirikust. Tähelepanelikud televaatajad Ivo Lambing ja tema elukaaslane Karmel Jõesoo olid varastatud lühtriga sarnast näinud antiigipoes 6300 euro eest müügil.
Vanu kirikupilte ja müügiks olevat valgustit võrreldes jõuti järeldusele, et see on sama ese. Seejärel anti leiust teada muinsuskaitseametile. Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor Linda Lainvoo kinnitas Sakalale, et saates silmatud lühter on tõepoolest sama, mille pahalased olid aastaid tagasi minema viinud. «Ajaloolistel fotodel on näha samasugust spetsiifilist vigastust, nagu on ka leitud lühtril,» sõnas Lainvoo. Tema sõnul käivad praegu tööd selle nimel, et lühter võimalikult kiiresti Pilistverre tagasi jõuaks.
Viljandimaalt pihta pandud valgusti on Tallinnas Idla antiigiäris müügil olnud viimased poolteist aastat.
Ettevõtte omaniku Jaanus Idla sõnul on tegemist õnnetute juhuste kokkulangemisega. Tema kätte jõudis lühter müüja kaudu, kes oli selle 20 aastat tagasi heas usus soetanud. Kui muinsuskaitseamet saadud vihjet kontrollis ning see kinnitust leidis, leppisid Idla, lühtri endine omanik ja muinsuskaitseamet kokku, et see tagastatakse kirikule ning endine omanik maksab antiigiärimehele raha tagasi.
Idla lisas, et varastatud asjad võivad antikvariaatidele parajaks nuhtluseks olla. «Ma vaatan muinsuskaitse mälestiste registrit, kuid muud moodi ei olegi võimalik varastatud esemeid avastada. Mingit uurimis- või kriminaalmeeskonda minu töös ei ole,» rääkis Idla.
Muinsuskaitseamet kinnitas, et leitud ja algsele omanikule tagastatud esemed on haruldus. «Keskmiselt leitakse aastas üks või kaks varastatud kunstimälestist, mis ka omanikule tagastatakse, » täpsustas Linda Lainvoo.
23 aastat teadmata kadunud olnud lühter ootab praegu Tallinnast äratoomist. Pilistvere Andrease koguduse kirikuõpetaja Hermann Kalmuse sõnul pannakse valgusti kirikus kindlasti uuesti üles, kuid enne tuleb otsustada, kas teha see tänapäevaseks või mitte. «Üks lühter on kirikust puudu küll ning nüüd peamegi üheskoos muinsuskaitseametiga arutama, kas panna lühtrile tänapäevase lahendusega pirnid külge, jääda küünalde juurde või kasutada seda hoopis museaalina,» kõneles Kalmus.
Pilistvere kirik.
1995. aastal 15. märtsil kirjutas Sakala, kuidas 11. ja 12. märtsi vahel oli akna kaudu sisse murtud Pilistvere kirikusse ja sealt varastatud hinnaline kroonlühter, kaks India päritolu kolmeharulist vasest küünlajalga ja Londonis väljaantud, riidega kaetud kaantega piibel. Veel 23 aastat hiljem on kuriteo toimepanijad teadmata ning muinsuskaitseametil pole andmeid esemete käekäigu kohta.
Linda Lainvoo hinnangul on Pilistvere lühtri juhtum omas ajas tüüpiline. «Metsikutel üheksakümnendatel oli üsna tavaline, et kirikutes toimusid vargused,» lausus ta. Samas tõdes Lainvoo, et suuri laelühtreid on varastatud pigem vähe, sest neid on tunduvalt raskem kätte saada kui märksa kergema ja lihtsamini ligipääsetava asukohaga laua- või seinalühtreid. «Et see on haruldane ja vana lühter, võib eeldada, et vargad teadsid, mille järele nad olid tulnud,» ütles Lainvoo.
Kultuurimälestiste registrisse on Viljandimaal kantud 954 eset. Nende seas on kaks küünlajalga, mis varastati 1993. aastal Suure-Jaani Johannese kirikust. Neid kunstimälestisi, mille asukoht on tuvastamata, kuid mille kadumise kohta pole varguse märke, on Viljandimaal 17.
