Samuel Eduard Lind sündis 20. aprillil 1911. a. Johannes ja Alvine pojana Alatskivil, Tartumaal. Alghariduse omandas ta kohalikus maakoolis ja jätkas õpinguid Hugo Treffneri gümnaasiumis Tartus. Ta lõpetas Tartu Ülikooli teoloogiateaduskonna 1936. aastal. Järgmisel aastal ordineeriti ta Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.
Õp. Linnu esimene kogudus oli Martnas, Läänemaal, kus kõik ameti eelkäijad olid sakslased.
Tema oli esimene eesti hingekarjane, keda kogudus usalduse ja armastusega vastu võttis 1. mail 1937. a. Järgmise aasta 3. septembril abiellus ta Helgi Rae’ga. Sellest abielust võrsusid kaks tütart: Mirjam ja Reet, ning poeg Mart.
Martna koguduses sai õp. Lind töötada seitse aastat, mille järel sõjasündmused viisid ta Lõuna-Saksamaale, kus ta sai hiljem Geislingeni põgenikelaagri üheks kirikuõpetajaks ja kohaliku Eesti Gümnaasiumi ladina keele õpetajaks. Aastal 1947 kutsuti ta Luterliku Maailmaliidu Põgenike Hooldus-osakonna teenistusse Müncheni. Õp. Linnu tööd hinnati kõrgelt. Kui suur osa põgenikke oli asunud ülemeremaadesse, siis tuli õp. Linnul asuda Ameerika Ühendriikidesse, nimelt Keskläände, Minnesotasse, kus ta kutsuti Luteri Kiriku Heaolu ja Põgenike Ümberasustamise osakonna teenistusse.
Minneapolises ja ümbruses asuvad eestlased tulid õige peatselt kokku jumalateenistuseks ja koondusid hiljem EELK Minneapolise Kogu-duseks. Selle koguduse õpetaja oli õp. Lind 43 aastat. Selle kõrval teenis õp. Lind ka Ameerika Luteri kiriku kogudusi iseseisva õpetajana järgmistes kogudustes Minnesotas: Palisade-Big Sandy, Foley-Oak Park ning Wisconsini osariigis Trade Lake ja West Sweden’is. Viimasel kohal töötas ta 14 aastat kuni erruminekuni 1976. aastal. Minnesotas ja naaberosariikides asuvate kaaseestlaste teenimiseks oli õp. Linnul kasutada WCAL raadio saatejaam Northfield’is, Minnesotas. Eestikeelseid jumalateenistusi anti edasi kaks korda kuus 35 aasta jooksul alates 1952. aastast.
Oma vanaduspäevi veetis õp. Lind looduslikult kaunis Taylors Falls’is, Minnesotas. Vaatamata kõrgele elueale teenis õp. Lind andumusega kirikut, tundis rõõmu väärtkirjanduse lugemisest, kalastamisest, aiatööst, suusatamisest ning klassikalisest muusikast.
Läbi pikkade aastakümnete oli ta otsekui Eesti rahva ja selle eluõiguse ja vabadustahte esindaja. Ameerika pastorite konverentsidel oli ta tuntud ja hinnatud Eesti päritolu kirikuõpetaja, kes ka kõrgemates eluaastates tarmukalt kuulutas eestikeelset Kristuse rõõmusõnumit.
Jeesus ütles: “Kui teie jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid, ja tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks.” Joh. 8:31.32
Mirjam Lind Lagus
