Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) algatusel kogunes 14. novembril üle neljakümne organisatsiooni esindaja ja huvilise Lakewoodi Eesti Majja, et osaleda Organisatsioonide Kongressil. Viietunnise kongressi eesmärk oli arutada Eesti organisatsioonide tegevust, probleeme ning tulevikku Ühendriikides. Varasemalt on ERKÜ korraldanud 2008. aastal kongressi Chicago Eesti Majas ning 2006. aastal Los Angeleses, Lääneranniku Eesti Päevade raames, kuid Idarannikul toimus selline üritus viimati mitme aasta eest.
Kongressi avas ERKÜ esimees Marju Rink-Abel, kes tutvustas päevakorda:
1. Tervitused
2. Katus- ja üldorganisatsioonid (näiteks ERKÜ, Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, Eesti Arhiiv Ühendriikides, Nordic Press, E.E.L.K., jne.)
3. Abistamisorganisatsioonid (nt. Eesti Abistamiskomitee, Eesti-Ameerika Fond, Ameerika Eesti Heatahtlik Selts, Eesti Üliõpilaste Toetusfond, jne.)
4. Eesti seltsid ja majad
5. Sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja muualalised organisatsioonid (näiteks laulukoorid, eesti koolid, gaidid ja skaudid, teatritrupid, rahvatantsutrupid, kirikud, akadeemilised seltsid ja korporatsioonid, võitlejate ühingud, Eesti Kultuurfond, Eesti Kooli Fond, Eesti Spordiliit USA-s, jne.).
Järgnesid tervitused Eesti Vabariigi Suursaadik Väino Reinartilt ja Peakonsul Jaanus Kirikmäelt. Hr. Reinart tõi välja positiivsena Ühendriikide väliseestlaste elujõulist tegevust nii kultuuri, hariduse kui ka poliitika vallas. Suursaadik rõhutas, et Eesti Vabariigi ja Ühendriikide valitsuse vahelised suhted on väga head ning seda eelkõige seepärast, et meil on ühised huvid. Eesti Vabariik ei ole Ühendriikidele enam julgeoleku küsimus vaid võrdväärne koostööpartner ning sellises seisuses on olla uhke ja positiivne.
Majanduslikku poolt mainides teavitas suursaadik, et Eesti on olnud ja on endiselt väga hea koht investeerimiseks, tulenevalt Eesti maksusüsteemist ning kuuluvusest Euroopa Liitu. Rahvaarvule toetudes on Eesti endiselt kõige suurema sõjaväelaste panusega Iraagi abistamisel. Eesmärgiks on Eestil saada aukonsulid kõikidesse Ühendriikide osariikidesse. Vajalik ja abistav on tagasiside väliseestlastelt, kuidas Ühendriikide kodakondsusega aukonsulid oma ametipostil toime tulevad.
Peakonsul Kirikmäe oma sõnavõtus palus eesti kodanikel omada Eesti Vabariigi passi, mis võimaldab osa võtta omavalitsuse valimistest, Euroopa parlamendi valimistest, jne. Tänu tehnoloogia arengule on võimalik passi taotleda ka läbi konsulaadi. Endiselt on tähtis konsulile ka Eesti tutvustamine kui partneri, investeeringu või äriprojekti riigina.
Organisatsioonide tutvustamine
Järgnesid ülevaated organisatsioonide esindajatelt, lühidalt kokkuvõetud:
Marju Rink-Abel, ERKÜ – ERKÜ töötab siinsete eestlaste poolt valituna. Esindab Ameerika eestlasi üritustel, koosolekutel ja koosviibimistel, mis on seotud eestlusega/Eestiga. Tihe koostöö käib Kesk- ja Ida-Euroopa Koalitsiooniga ja Ühendatud Balti Ameerika Komiteega Washingtonis, kus ERKÜ on ameerika eestlaste huvide esindaja. Suurepärane on olnud hr. Reinarti ametiaja jooksul suhe saatkonnaga. Toetame eesti kultuuri, üritusi, koole, laagreid, eesti majasid, jne., võimaluste piirides ning taotluste alusel. Iga aastastest korjandusest saabub meile ainult 25%-30% meie väljaminekutest ja seepärast oleme sunnitud tagavarasid kasutama ning sellest tulenevalt elame kahaneva eelarvega.
Jaak Juhansoo, ÜEKN – aastatega on siht ja eesmärgid muutunud. ÜEKN-i alla kuuluvad 11 liikmesmaad. Aho Rebase määramine ÜEKN-i esindaks Tallinna on kõige suurem ja olulisem edusamm viimasel ajal. Hr. Rebas on sillaks väliseestlaste ehk rahvuskaaslaste ning eesti valitsuse vahel. Käesoleva aasta märtsi lõpus – aprilli alguses toimus Tallinnas täiskogu koosolek, mille raames toimus ÜEKN-i avatud se-minar väliseesti panusest Eesti vabaks saamisel. 2010. aastal toimub täiskogu koosolek Washingtonis Eesti Vabariigi Suursaatkonnas. ÜEKN ei ole otseselt ESTO organiseerija, vaid on ainult asukoha riigi määrajaks. ÜEKN’il on ka stipendiumite Fond ning 2009. a. anti välja 30 toetust $1,500 suuruses summas.
Enda-Mai Holland, Eesti Arhiiv Ühendriikides – Eestlastel on küllaltki suur arhiiv. Materjale on saadetud ka Eesti, kuid nüüd mitte enam Tallinna suurde Keskraamatukogusse, vaid erinevate piirkondade väikestesse raamatukogudesse. Sel aastal ei ole saadetist Eesti plaanis saata. Minnesota osariigis Immigration History Research Center-is on meie arhiivi kogu samuti väga suur. Sinna vajatakse arhiivi korrastajat (sümboolne rahaline toetus on olemas), kuid Eestist tulejatel on nõudlused Ühendriikides elamiseks töö läbiviimise ajaks väga suured. Arhiivi abistavad vabatahtlikud esmaspäevati.
Sirje Uriko, Vaba Eesti Sõna – ajalehe tellijate arv väheneb pidevalt. Kuulutustest saadav tulu on samuti suhteliselt väike summa. Ajalehe juurde loodud raamatupood on aga ennast ära õigustanud. Nimetatud poodi saab külastada ka internetis. ERKÜ on ajalehe üks suurimaid toetajaid. Tuleks soovitada ajalehe tellimust kõigile! Protsess käib, laiendamaks Nordic Pressi esindajate võrgustikku ja aktsiate omanike ringi. See toob kaasa võimaluse osta aktsiaid, mida soovitatakse eelkõige välis-eesti organisatsioonidele, aga ka kõigile teistele, kel huvi ja kes hoolivad ajalehe käekäigust.
Thomas Vaga, E.E.L.K. – kokku on väljaspool Eestit 56 kogudust umbes viiekümne tuhande liikmega, neist Ühendriikides 18 umbes kahe tuhande liikmega. Kirik on olnud läbi aegade järjepidevuse ja eestluse kandjaks, mitte ainult ristimiseks, leeritamiseks, pulmadeks või matusteks. Kirik on meie häälekandja ning kiriku poole pöördumine ei tohiks pelgalt olla seotud ainult mõne tähtsa sündmusega elus, kuna sellisena ei saa ükski kogudus või organisatsioon püsida. 2010. aasta aprilli lõpus on plaanis läbi viia kirikukongress koguduste esindajatele ja õpetajatele.
Priit Parming, Eesti Ameerika Heatahtlik Selts – 90% tööst on pühendatud noorsootööle. Toetatakse gümnaasiumi lõpetanud või üliõpilasi. Tegevjuhte on haaratud ka Eestist, osalemaks skaut/gaidlaagrites ja skautlikes treeningutes. Nimetatud ühingu juhatus on esindatud kõikjal Ühendriikides.
Tiiu Kütt, Eesti Kooli Fond – asutati 40 aastat tagasi New Yorgi kooli lastevanemate poolt. Raskuseks on Eestist kooliraamatute hankimine ja arveldamine rahadega. Eesti Kooli fondi kaudu võivad teisedki väliseesti organisatsioonid taotleda õppematerjale või lasteraamatuid. Läinud aastal organiseeris Kooli Fond õpetajatele seminari Eestist toodud kutselise õpetaja juhtimisel.
Heino Ainso, Eesti Üliõpilaste Toetusfond – asutatud 1951. a. Peamine tegevus on ülikooli minevale eesti noorele stipendiumi tasumine. Aastas antakse kuni 50 stipendumit. Probleemiks on vähene taotluste arv USA-st, mis võib tuleneda väliseesti noorte mitteteadlikkusest või kartusest eesti keelega hakkama saada. 2010. a. stipendiumi avalduste saatmise tähtaeg on 24. veebruar 2010.
Leelo Linask, Connecticuti Eesti Kool – Koolil on üle 25 õpilase. Lapsed käivad hea meelega koolis, kuid teismeliseks saades on raske nendele selgitada, milleks on vajalik kool ja eestluse arendamine.
Kirjalikult oli saatnud ülevaate Ago Ambre, Eesti Ameerika Fondist, kes mainis et Fondi tegevus on ainult Eestile suunatud ja viimasel ajal vähenenud väliseestluse vananemise tõttu. Peale kongressi saabusid kirjalikud ülevaated ka Connecticuti Eesti Seltsi juhatuse liikmelt Indrik Linaskilt ja Lakewoodi Eesti Kooli juhatajalt Aino-Liis Tõõtsovilt.
Diskussion ja soovitused
Ajapuudusel ei jõudnud kõik organisatsioonide esindajad kõnepulti, kuid diskussiooni ajal jõuti tähtsamat esile tuua. Üldise arutelu ajal esitati kolm küsimust:
– Kas peaks tihedamini organiseerima foorumeid või korraldama organisatsioonide vahelisi koosolekuid?
– Kuhu peaksid olema meie toetused ja sihid suunatud – kas Eesti riiki või siinsetele eestlastele?
– Keda ja mida tegutsevad väliseesti organisatsioonid toetavad?
Peale elavat ja huvitavat arutelu tehti järgmisi soovitusi:
– Vaba Eesti Sõna ajalehele lisada juhtkiri või arvamusnurgake;
– Organisatsioonid, kes satuvad probleemidesse suhtlemisel Eestis tegutseva ametiga/firmaga, saavad alati nõu küsida konsulaadist;
– Eesti Üliõpilaste Toetusfond peaks kuulutama mitmel viisil võimalust saada stipendumi kõrgkoolis õppimiseks – ajalehes, internetis, jne.;
– Kaasamaks noori eestluse tegevusse võimaldada preemiana kooli/koguduse/ programmi lõpetamisel sõidu tasumist Eestisse;
– Eesti Kooli Fond ja Üliõpilaste Toetusfond võiks mingil moel ühineda, et võimaldaks toetusi suunata ka noorematele õppuritele;
– Korraldada Idaranniku Eesti Päevad, loomaks keskpunkti siinsetele eestlastele kokkutulemiseks ning probleemide arutamiseks;
– Kommunikatsiooni edastada võimalusel nii eesti kui ka inglise keeles;
– Kaasata peatselt aset leidvatele ERKÜ juhtkonna valimistele noori ja võimalikult palju eri piirkondi Ühendriikides;
– Eesti koolidel luua võimalus õppetundidega ühinemiseks Skype vahendusel;
– Suunata rohkem abi väliseestluseks, teades, et Eesti on juba majanduslikult edukas ning meie noored siin vajavad edutamist ja arendamist eestluse vallas.
– Korraldada tihemini organisatsioonide kongresse ning väiksemaid kokkusaamisi, arutamaks valitud teemasid.
Hästi õnnestunud kongress pälvis kiitust mitmelt, samuti Lakewoodi Eesti Ühing ja kohalikud perenaised, kes olid teinud oma parima, et külalisi hästi vastu võtta. Kõik lahkusid ideede ja soovitustega, mida saavad loodevasti tulevikus rakendada.
Marju Rink-Abel
