Ott Tänak pressikonverentsil Tallinna Lennujaamas. Postimees
Eesti autorallimees Ott Tänak võitis koos kaardilugeja Martin Järveojaga maailmameistrivõistluste Sardiinia etapi. M-Spordi meeskonna Ford Fiestal kihutaval Tänakul õnnestus esimene WRC-klassi rallivõit alles oma 74ndal MMrallil, mille jooksul on ta võitnud 63 kiiruskatset. Otist sai teine eestlane, kes MM-il oma auto katusel hõisanud ja võitjana šampust pritsinud, enne teda võitis 2003/2004 hooajal viis MM-rallit Marko Märtin.
Tänakule on Sardiinia teed õnnelikud: 2011 võitis ta seal nõrgema klassi SWRC MM-etapi, 2012 jõudis WRC klassis (kolmandana) esimest korda poodiumile, nüüd tuli Jari-Matti Latvala (Toyota) ja Thierry Neuville’i (Hyundai) ees võit. MMsarja kokkuvõttes tõusis Tänak 108 punktiga meeskonnakaaslase Sebastien Ogieri (141) ja Neuville’i (123) järel kolmandaks.
Tänak alustas Sardiinia rallit publikukatse teise kohaga, tõusis esimese täispika võistluspäeva järel kolmandaks, oli laupäevaste kiiruskatsete järel tänu nii enda täpsele sõidule ja hästi toiminud tehnikale kui konkurentide mitmesugustele vigadele ja ebaõnnele liider ning pühapäevaks jäänud neljal viimasel katsel enam liigseid riske ei võtnud. Nii kaua oodatud esimene WRC-klassi rallivõit tuli.
Ott Tänak, kes peab oma karjääri eest tänama eelkõige teda rallispordi juurde viinud isa ning karjääri rasketel hetkedel temasse usku mitte kaotanud M-Spordi pealikut Malcolm Wilsonit ja Marko Märtinit, aga ka teda kaua aega rahaga toetanud Eesti ärimeest Oleg Grossi, lubas nüüd minna koju ja nautida kvaliteetaega naise ning laste seltsis, kelle järele ta tööl olles väga igatsevat. Seejärel seisab tal vähem kui kolme nädala pärast ees MM-ralli Poolas (seesama, kus ta mullu võidus kuni rehvi purunemiseni kinni oli) ning juulis lähevad tuhanded eestlased Tänakule Soome Jyväskylä rallile kaasa elama.
Väga häid elamusi on viimastel nädalatel eestlastele pakkunud ka võrkpalli rahvusmeeskond. Maailmaliiga debüüthooaega alustati kolmanda tugevusgrupi alagrupiturniiriga Montenegros, kus oldi kõigepealt hädas vaid 190 sentimeetrit pikkade, kuid kiiret ja omapärast võrkpalli mängivate Taiwani hiinlastega. See mäng siiski 3:1 võideti, aga järgmises kohtumises jäi Eesti teatud üllatusena 1:3 alla Aafrika meistrile, kaks korda MM-il mänginud Tuneesiale 1:3. Kolmandas mängus võideti vaatamata Montenegro poolpimedale, täis suitsetatud ja räpasele spordihallile võõrustajaid 3:0.
Liiga jätkus Tallinnas, kus Kalevi spordihall oli kolm võistlusõhtut täis fännisärkidesse rõivastatud ja oma poisse ühtses taktis toetavat publikut. Avakohtumises sai Eesti kergelt 3:0 jagu naftariigist Katarist (kelle särgis polnud ühtki Kataris sündinut!), sama veenvalt hea mänguga alistati teisel õhtul Venetsueela.
Viimase mängu eel, mil vastaseks seni kõik mängud kaotanud ja Maailmaliigast seega kukkunud Kreeka, küsis Eesti kapten Kert Toobal riietusruumis kaaslastelt – kas tahame finaalmängudele Mehhikosse? Vastuseks oli üksmeelne jaa. Siis võtame end tänagi kokku!
Aga läks ootamatult raskeks. Esimese geimi suurelt kaotanud Kreeka leidis miskipärast kusagilt viienda käigu, sündis ümber ja tegi krampi läinud eestlastele ohtlikult haiget. Eesti jäi geimidega 1:2 taha ning Mehhiko kippus juba unistustesse haihtuma, aga siis suudeti end veel sedavõrd kokku võtta, et mäng 3:2 võita.
Mehhikos kohtub Eesti käesoleva nädala lõpul poolfinaalis korraldajatega, teises pooles on vastamisi Saksamaa ja Hispaania. Eesti on viimase 19 päeva jooksul pidanud 11 tähtsat mängu (kontrollkohtumised, MMvalikturniir, Maailmaliiga), nüüd tuleb pikk lennureis ja ajavahe 8 tundi, üritus võita Maailmaliiga ja tõusta teise tugevusgruppi. Ning puhkust pole kusagilt näha, sest kohe on ees järgmine MM-tsükli turniir ja seejärel Euroopa meistrivõistluste finaalturniir. Kui ei tapa, teeb eesti mehe tugevaks, tuleb loota.
Tänaku ja võrgumeeste kõrval oli Eesti spordisõbra huviorbiidis jalgpall, täpsemalt maailmameistrivõistluste valikmäng Belgiaga. Kui mullu lõppes samade meeskondade mäng belglastele lustimise ja eestlastele 1:8 katastroofiga, siis nüüd suudeti tehniliselt väga heade külaliste (Belgia on FIFA edetabelis 7., Eesti esisaja lõpus) rünnakutele üsna hästi vastu seista. Mihkel Aksalu tegi väravas hiilgetõrjeid, kaitseliin pidas Ragnar Klavani vedamisel, mängu lõpus üritati (vaatamata sellele, et oldi kümnekesi) koguni rünnata ja Konstantin Vassiljevi väga ilus kauglöök oli vaid sentimeetrite kaugusel Belgia puuri ristnurka sisenemast. Tegemist oli nii-öelda väärika kaotusega, aga see ei muuda fakti, et Eesti vutimehed on endiselt MM-alagrupis nelja punktiga viiendad ehk eelviimased. Meie meeste taga on vaid mitteriik Gibraltar, kolm punkti ees Küpros.
Aga üks positiivne spordiuudis veel. Parimail päevi maailma esikahekümnes olnud, nüüd aastase haiguspausi järel tenniseedetabeli 630. reale kukkunud Kaia Kanepi on terve nii EpsteinBarri viirusest kui kannakõõluste põletikust ning võitis Saksamaal Essenis peetud 25 000 USD auhinnafondiga ITF turniiri.
Enn Hallik
