Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uuel näitusel on igaühel võimalik end sõitjana tunda, mehaanikuametit proovida ning kaardilugejate maailmaga tutvust teha. Väljas on ka endiste ja nüüdsete, sealhulgas maailmameistrite Ott Tänaku ja Martin Järveoja varustust.
Foto: Silver Tõnisson / Eesti Spordi ja Olümpiamuuseum
Autoralli maailmameistrivõistlused, kus võimsaimas WRC klassis praegu veel istuvad ilmameistri troonil eestlased Ott Tänak ja Martin Järveoja, lähenevad viiruse nuditud hooajal oma üpris hapu maitsega finaalile.
Covid-19 sundis enam kui pooli rallisid tühistama, ülejäänuid lühendama ja vähese publiku ees sõitma.
Viimati teatati, et suure nakatumiskordajaga Belgias jäetakse ära novembrisse plaanitud Ypres’ MM-ralli ja nii jääb (kui ei tühistata sedagi) hooaega lõpetama detsembris Itaalias Monzas peetav võidusõit.
Ott Tänak ja Martin Järveoja plaanisid enne Belgia MM-etappi sõita Belgia teedel treeninguks paar väiksemat rallit, aga needki jäeti ära.
Nüüd on Ott üles antud Eestis Kehalas peetaval ühepäevasel rallil, ilmselt otsib ta enne Monzat veel võimalusi kätt soojas hoida.
Aga tema seis MM-punktitabelis on selline, et tiitlit kaitsta saab koduse MM-etapi võitnud, Rootsis ja Mehhikos teise koha saanud ning ülejäänud rallidel tehnikaviperuste küüsis olnud Tänak pigem teoreetiliselt kui praktiliselt.
MM-sarja juhib 111 punkti kogunud britt Elfyn Evans, teine on 97 punktiga kuuekordne maailmameister Sebastien Ogier (mõlemad Toyota), kolmas 87 punkti kogunud Thierry Neuville ja alles neljas 83 punktiga Tänak (mõlemad Hyundai).
Ühel rallil saab koguda maksimaalselt 30 punkti ja see tähendab, et Ott peaks võtma Monzas maksimumi, Evans jääma nullile ja Ogier ning Neuville ülilahja punktisaagiga.
Pole reaalne, aga spordis on ju teatavasti kõik võimalik.
Saab MM detsembris läbi, siis hakkame uusi teemasid lahkama – kas Hyundai ja teised tehasemeeskonnad jätkavad, kas tulevad Citroen ja Peugeot tagasi, millal ja milliste elektriautodega rallit sõitma hakatakse, millised on Eesti ralliässade plaanid, jne.
Eesti kahel edukamal tennisistil oli viimane kuu üsna võistlustihe.
Eriti staažikamal, Kaia Kanepil, kes võitis kõigepealt 25 000 USD auhinnafondiga ITF turniiri Prantsusmaal, seejärel kaotas Saksamaal Reimsi turniiri avaringis, aga järgmise ITF 25 000 USD fondiga turniiri Türgis taas võitis.
See oli Kaiale karjääri 17. ITF turniiri võit.
Viimati alistas ta finaalis kunagi maailma teiseks reketiks olnud Vera Zvonarjova 6:3, 6:3.
Võibolla osaleb Kanepi (WTA 108.) nüüd hilissügisel veel mõnel väiksemal turniiril, et tagada endale koht jaanuaris algava Australian Openi põhitabelis.
WTA 23. reketi staatuses Anett Kontaveit osales viimati Tšehhis Ostravas kõrgema taseme turniiril, kaotas teises ringis endast poolsada kohta WTA tabelis tagapool asuvale mängijale, kurtis nii vaimset kui füüsilist väsimust ja kuulutas hooaja lõppenuks.
Anett asus nüüd õppima ühes WTA süsteemiga seotud USA ülikoolis, võtab kuni detsembri keskpaigani tennises aja maha ja hakkab seejärel uue värskusega Austraalia Grand Slam turniiriks valmistuma.
Eesti jalgpallielus toimus viimasel kuul rida olulisi sündmusi.
Kui õrnemast poolest alustada, siis sai Eesti naiskond EM-valiksarjas kaks suureskoorilist kaotust planeedi paremikku kuuluvatelt Venemaalt (0:3) ning Hollandilt (0:7). Lätilt on kirjas kaotus 0:1 ja Kosovolt 0:2, seega punkte ega löödud väravaid seni pole.
Mäng Sloveeniaga jäi ära põhjusel, et Eestisse tulnud külalised viidi koroonaviiruse testi tegema ja koguni 22 neist osutusid positiivseteks!
Meeste rahvuskoondis küll pikendas võiduta seeriat ja see on nüüd 13 mängu, aga lõi üle pika aja paar väravat ja sai Rahvuste Liiga tugevuselt kolmandal tasemel esimesed viigisilmad pähe.
Kõigepealt mängiti sõpruskohtumine Leeduga ja kaotati 0:2, seejärel võõrustati Rahvuste Liigas Põhja-Makedooniat ja Armeeniat.
Makedoonlaste vastu suudeti üllatuslikult isegi 3:1 juhtima minna, aga mäng lõppes siiski 3:3 viigiga.
Armeenlastega võinuks kohtumine ära jääda, sest mägede pojad eirasid viirusohtlikul ajal Tallinnas isolatsioonireegleid, minnes linna peale jalutama ja keeldudes testidest.
Eesti tuli siiski vastu, mäng Lillekülas peeti ja see lõppes 1:1.
Nüüd seisab Eestil ees maavõistlus võõrsil mitmekordse maailma- ja Euroopa meistri Itaaliaga, misjärel sõidetakse Rahvuste liiga mängudele Põhja-Makedooniasse ning Armeeniasse.
Kui Eesti praegu nimekaim jalgpallur, Itaalia kõrgliigas Cagliaris mängiv Ragnar Klavan pühendub praegu karjääri lõpusirgel klubile ja perele ning pole sünnimaad üle aasta esindanud, siis Eesti koondise veel juuniorieas väravavaht Karl Jakob Hein pääses hiljuti Inglismaa Premier liigas Arsenali klubi varumeeste pingile ehk siis esmakordselt põhikoosseisu.
Mis on tähelepanu vääriv fakt.
Jalgpalli, tõsi soccer’ist palju erineva ameerika jalgpalliga jätkangi.
USA profiliigas NFL mängiva eestlase Margus Hundi koduklubi oli käesoleva hooaja alguses New Orleans Saints, kus paraku käisid imelikud vangerdused.
Kord oli Hunti vaja, kord ta vallandati, siis võeti paari päeva pärast treeningmeeskonda, järgmiseks põhisatsi ja pandi ka mängu.
Ning lõpuks näidati Eesti vägilasele ikka ust.
Aga ega visa eestlase sõit sellega seisma jää! Margus Hundi võttis endale seesama Cincinnati Bengals, kus Hunt oma profikarjääri ülikooli järel ka alustas.
Bengalsil oli enne viimast mängu kirjas võit, viik ja viis kaotust, millega seisti oma konverentsi tabeli viimasel real.
Aga Hundi, kellele anti palju mänguaega, abiga tuli võidulisa – Tennessee Titans võideti suurelt 37:20.
Tasub meenutada, et Titansis mängis suurema osa oma karjäärist teine eestlasest ameerika profijalgpallur, nüüd loobunud Michael Roos.
Lõpetaksin toredate uudistega Eestimaalt.
Tartu spordi- ja olümpiamuuseumis avati uus püsiekspositsioon, mida hiljuti külastasin ja millest tõsises vaimustuses olen.
Eestlaste esimene olümpiakuld (Alfred Neuland 1920), võimalus keerata rooli Ott Tänaku autos, mängida pimedas toas pinksi, uurida arvutist ükskõik millise Eesti sportlase kohta, kaks tundi põnevust on garanteeritud!
Otepääle jõudsid aga miljon eurot maksnud seadmed, millega saab teha lund isegi 40-kraadises suves.
Nüüd enam seda hirmu pole, et kõrgetasemelised suusavõistlused ära jäävad.
Odavalt see lumi kätte ei tule, aga tegemata ka ei jää.
Kolmas uudis tuleb Pärnust, kus valmis kogu Skandinaavia ja Baltikumi esinduslikem sisesõudmise bassein.
Sõuda saab nii üksi kui mitmekesi, arvuti juhib veevoolu ja jälgib sõudetehnikat!
Enn Hallik
