Bostoni Eesti Seltsi pere, sõbrad ja külalised Liivi pere verandal. Merit Beckles ja poeg Mikk hoiavad sini-musta-valgega rannarätikut, millele peorahvas kirjutas oma õnnitlused. EV100 / BES 2018 on ka sellele trükitud, kuna see on BESi kingitus Eesti Vabariigile 100. a. juubeli puhul. Foto: Rein Linask
Traditsioonilised Bostoni EestiSeltsi suvepäevad toimusid seekord 25. ja 26. augustil ehk juba kahekümnendat korda meile armsas ja tuttavas lahke Liivi pere kodurannas.
Päev algas imekauni päikesetõusuga, ilmaennustus oli igati soodne, rannalained sillerdasid kutsuvalt ja telk ning lauadki olid valmis mõnusaks koosolemiseks. Esimesena saabus seltsi
president Paul Attemann koos poja Endrikuga ja seadis valmis grilli ning teisedki pisidetailid. Toitude organiseerimise eest hoolitses Ingrid Martins ja abilisi ning toidukausse ning -taldrikuid
kogunes rikkalikult.
Maia Dokmo (ees), M. Hanson, Hilja Viidemann, Hannah Arnow ja Tiina Lawless tõmbavad
julgesti poistelt köie.
Paul tervitas kokkutulnuid, tutvustas peokava ja -korda ning andis sõnajärje Mart Ojamaale, kes tutvustas Eesti suurimat rändnäitust, mille on kokku pannud Okupatsioonide Muuseum ja mis kannab pealkirja “Masters of Our Own Homes: Estonia 100”. Mart Ojamaa, lahkete annetajate ja Bostoni Eesti Seltsi toel saab näitusega tutvuda Bostonis Rose Kennedy Greenway pargis alates 22. oktoobrist kuni 29. novembrini. Rändnäitus on osa Baltic Centennial’i üritusest, mis leiab aset Bostonis 23.-25. novembril (www.balticboston.com). BES viis läbi ka väga eduka oksjoni, et toetada eelnimetatud üritust.
Peale Orman Beckles’i meeleolukalt peetud oksjonit oligi paras aeg head-paremat süüa valida. Pärast toidust toe saamist kogunesid lapsed David ja Kerli Way ümber, kes neile mitmeid toredaid mänge korraldasid. Muidugi oli ka köievedu, mille võitsid seltsi kanged naised! Nalja ja naeru jätkus kõigile!
Charlie Barrett (ees), Artur Kolde, Brady Barrett, Mikk Beckles, Henry Dokmo ja Enrik Attemann sõdivad tublisti naisterahvaste vastu köieveos. Fotod: Rein Linask
Üllatuse tegi meile Jonas Tarm, kelle juhatuse all avastasime, et saime õige mitme päris keerulise laulu laulmisega hakkama. Aitäh talle kannatliku juhendamise eest! Lauldes ja juttu ajades ei märganudki, et päike hakkas juba silmapiirile vajuma ning oli aeg rannas esivanemate mälestuseks meiegi muinaslõke süüdata ja ühineda nendega, mis valgustasid tol õhtul ka Eestimaa randu (www.muinastuled.ee).
Lendasid sädemed ja lendasid mõtted, vaikselt laksus laine, kõrgel säras täiskuu ja lausa iseenesest hakkasid meiegi laulud kõlama – lihtsalt sellepärast, et oli hea olla.
Paljud asusid varsti koduteele, kuid nii mõnigi puges telki, et siis pühapäeval jälle ilusat hommikut nautida ja koos kohvi juua.
Hoolsa pilguga vaatas Paul veel mängumuru ja ranna üle, et kõik oleks korras ja pererahvale lisatööd ei tekitataks. Suurim tänu Liivide perele ja kõigile, kes selle nädalavahetuse heaks korda-minekuks kaasa aitasid!
HRUP
