Vaba Eesti Sõna

21. septembril avatakse Pärnus suurpõgenemise 80. aastapäeva  mälestussammas, kui 1944. aastal kümned tuhandeid põgenesid väikeste vaevalt merekindlate  ülekoormatud paatidega – mõned isegi sõudepaatidega – vene armee pealetungi eest. Kui mitu paati, on siiani teadmata, kuigi teada on, et kolm randusid Rootsi. Üks nendest  paatidest on näitusel Vabamu muuseumis. Olin kaheksa-aastane, kui me 22. septembril sügavas...

Tol hommikul jätkus minu auto tee/kond lähedal/asuvalt Marsilt. MARSI tänavalt. Mitte planeedi järgi ei ole see tänav nime saanud (nagu ma, seoseid tegemata, olin arvanud), vaid marsitakti, marssimise järgi. Olin Sõja/kooli tänava ja Marsi ristil. Hiljem tulid vastu SAMMU ja RIVI tänavad. Kõrval ridamisi punastest tellistest endiseid Tondi sõja/väe/linnaku (sõjakooli) kasarmuid, mille ehitust alustati 1912....

Vaba Eesti Sõna 75 viib mõtted neile, tänu kellele leht ellu kutsuti ja ilmub tänini. Tänulik tuleb olla esimesele peatoimetajale August Waldmanile tema suure visiooni ja praktilise töö eest. Lehe esimene aasta on loonud vägeva vundamendi, lehe iga number on täis eestlaste lugusid üle ilma ning eestlaste visioone, kuidas luua uusi toimivaid koostöösidemeid ning eestlaste...

Vabamu, Eesti Välisministeerium ja Stanfordi ülikool/ Stanford Libraries ootavad Eesti teadlaste stipendiumitaotlusi lühiajaliseks lähetuseks Stanfordi ülikoolis. Avatud on kolm konkurssi: - Stanfordi ülikooli lühiajaline teadusstipendium Eesti teadlastele, - Stanfordi ülikooli lühiajaline teadusstipendium Eesti julgeoleku- ja välispoliitika ekspertidele, - Stanfordi ülikooli globaalne digitaaljuhtimise stipendium Eesti teadlastele, Lisainfo stipendiumikonkursside kohta leiate siit https://vabamu.ee/en/news/2025fellowships/ Taotluse esitamise tähtaeg on...

Veebiintervjuu VES 75 konverentsil 5. aprillil 2024 Kuidas jõudsid Vaba Eesti Sõna uuringuni?*  Esiteks, kõikidel on sugulased välismaal. Ja nendega suheldi kas rohkem või vähem, suheldi kas pakkide kaudu või kirjade kaudu.   Minu vanaema vennaga me suhtlesime imeilusate kirjade kaudu. See tekitas tunde, et kuskil on mingi maailm, millest meie midagi ei tea.  Kui Eesti...

Juba 17. korda valisid Eesti lapsed Nukitsa konkursil Eesti parima kirjaniku ja illustraatori. Iga kahe aasta tagant toimuval Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejaküsitlusel andis raamatukogudes ja veebis hääle 6707 noort lugejat vanuses 5–13 aastat. Nukitsa konkursi eesmärk on tunnustada Eesti lasteraamatute autoreid ja kirjastajaid ning populariseerida lugemist. Lapsed tegid oma valiku 2022. ja 2023. aasta jooksul...

Wisconsinis tuleb juunikuu teise nädala lõpus tulefestival, kus esindatud tulega seotud kunstid –   klaasipuhumine, keraamika, metallitööd, metallivalu, inimesed saavad kätt proovida. New Yorgi Eesti Kultuuripäevadel keraamikanäitusega esinenud Anne Pärtna teeb seal tuleskulptuuri. “Teen seal kahemeetrise tuleskulptuuri, mida põletame, põletamise tipphetkel teeme ahju lahti – see on ühtlasi performance. Inimesed näevad seda asja tule sees oma...

New Yorgi Eesti Kultuuripäevadel osalenud konsul Tarmo Punnik arvab esmaspäeva hommikul mõtlikult, et Eesti ühiskonna esilolekuks maailmas on vaja koos töötada nii Eestis kui välisriikides, antud juhul USA-s. Eraldi oluline tegevussuund võiks olla estofiilidele Eestit tutvustada. Estofiilidega koostöö annaks Eesti kultuurile USA-s laiema esiloleku. Teisalt on vaja Eesti diplomaatia mõtte ajalugu ning diplomaatiatöötajate kogemusi kultuuriväljale...

Minna ei tahtnud, jääda ei saanud Aastail 2012-2018 realiseerisid ajakirjanikud Enn Hallik ja Tiit Lääne oma missiooni raiudaraamatuisse isamaalt lahkunud eestlaste lugusid ja kinkida need Eesti riigile 100.sünnipäevaks. 2018. aasta 31. detsembril andsidki nad oma kuueköitelise uurimustööpresident Kersti Kaljulaidile. Valdav enamus 130-st põgenemisloost puudutas 1944. aasta traagilist sõjasügist ningkuna tänavu saab sellest mööda 80 aastat,...

Lennart Meri mõistis, kui saatanlike tagajärgedega võivad olla ka kõige väiksemad järeleandmised, sõnas president Alar Karis president Lennart Meri 95. sünniaastapäeval Viimsi Püha Jaakobi kirikus peetud kõnes. Viimsi Püha Jaakobi kirikust kümne autominuti kaugusel Aegna saare suunas, Sääre tee otsas, heiskas üks mees täpselt 20 aastat tagasi oma koduõuel NATO lipu. Eesti pole enam kunagi...