Ühe kahest Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF)) elutööauhinnast saab Eesti filmioperaator Alar Kivilo, kes on alates 1997. aastast tegutsenud peamiselt Hollywoodis.
Alar Kivilo üles võetud filmidest on tuntumad “Pime nurk” (rež: John Lee Hancock), “Harti sõda” (rež: Gregory Hoblit), “Lihtne plaan” (rež: Sam Raimi), “Saatuslik side” (rež: Gregory Hoblit), “Maja järve ääres” (rež: Alejandro Agresti), “Esimene aasta” (rež: Harold Ramis), “Halb õpetaja” (rež: Jake Kasdan), “Igavesti sinu” (rež: Scott Hicks) ja “Elu valikud” (rež: Ross Katz).
Parima filmi Oscarile on neist kandideerinud nimeka ameerika jalgpalluri Michael Oheri elul põhinev spordidraama “Pime nurk”.
Sama filmi eest sai Sandra Bullock ka parima naispeaosatäitja Oscari.
Lühifilmi Oscari on pälvinud Kanadas filmitud “Poisid ja tüdrukud”.
Oscaritele on Kivilo üles võetud filmidest kandideerinud veel põnevusdraama “Lihtne plaan”.
Kivilo kaamera ees on mänginud Kevin Bacon, Bruce Willis, Cameron Diaz, Colin Farrell, Keanu Reeves, Bridget Fonda, Billy Bob Thornton, Christopher Plummer, John Cusack, Donald Sutherland ja paljud teised Hollywoodi tippnäitlejad.
Ta on võitnud Ameerika filmioperaatorite ühingu auhinna filmi “Saates Chance´i” eest, samuti kandideerinud sellele auhinnale filmi “Gotti” ja telesarja “Sissetungijad” eest.
Auhindu on ta pälvinud ka reklaamklippide operaatori ja fotograafina.
Kivilo kuulub Ameerika filmiakadeemiasse ja on kolme operaatorite kutseliidu – USA, Kanada ja Eesti – liige.
PÖFFi juhi Tiina Loki sõnul on Alar Kivilo filmimaailmas kõige kaugemale jõudnud eestlane, kes pole hoidnud oma rikkalikke kogemusi vaka all, vaid on jaganud neid ka Eestis.
“Ta on eeskujuks paljudele meie noortele operaatoritele, tõestades, et elus on kõik võimalik, kui anne ja töökus kokku saavad,” ütles ta.
“Ilma operaatorita oleks film raadio,” selgitas Alar Kivilo oma elukutse rolli filmis ERRi saates “Plekktrumm”. “Minu asi on filmi lugu visuaalselt esile tuua, et näitlejad, kel on kinomaailmas kõige tähtsam koht, saaksid ennast väljendada.”
Alar Kivilo on sündinud 1953. aastal Kanadas, Eestist põgenenud peres.
“Kui Eesti okupeeriti, siis vanemad põgenesid Rootsi ja sealt läksid nad Kanadasse,” rääkis Kivilo, kes esimest korda käis Eestis 1971. aastal.
“Pilt oli hall ja igal pool võtsid vastu püstolkuulipildujatega kutid. Tänavad olid loosungeid täis.”
Kivilo õppis Toronto ülikoolis filmindust ja tegutses operaatori assistendina. 1985. aastal asutas ta reklaamifirma Propeller.
Filmihuvi tuli kaasasündinud soovist asetada elu kunstipäraselt raami.
16-aastaselt hakkas ta pildistama, filmioperaatoritöö muutus aga kireks, mis pole kadunud siiani.
Hollywoodi elama kolis operaator 1997. a. perega paugupealt ja riski võttes, ent koostöö Sam Raimiga, “Simple Plan” (1998) tegi rohkem uksi lahti. Kivilo ise peab oma trumpideks ausust ja alandlikkust.
“Ma ei proovi silma paista. Hea operaatoritöö respekteerib näitlejaid ja lugu ja ei jää ette. Lihtne oleks hakata oma pildiga suurustama ja teha vägevaid kaadreid, aga kui need ei lähe sisuga kokku, siis see pole õige.
Minu lähenemine on tagasihoidlik ja sealt tulebki luuletaoline ilu, kus pikad värvikad laused ütlevad vähem kui paar sõna, mis omavahel klapivad.”
Alar Kivilo on enda sõnul aastaid maadelnud probleemiga, kuidas leida tasakaalu ruttu tarbitava meelelahutuse ja kõrge kunsti vahel.
“Olen kogenud seda kiirtoidumaailma ka, üks tuttav operaatori palus end viis nädalat asendada “Viiskümmend halli varjundit” II ja III osa juures,” sõnas ta.
Vahel Kivilo kahtleb filmis, siis püüab ta leida sellest mingit oma nüanssi. “Üks selline oli “Frequency” (2000, peaosades Dennis Quaid ja Jim Caviezel), kus poeg saab kadunud isaga kuidagi raadio teel ühenduse.
See tundus mulle totter. Siis sain kokku režissööri Gregory Hoblitiga ja välja tuli, et see on südamlik isa-poja film väikse ulmega.”
Kivilo tõi kõigist oma filmidest välja filmi “Taking Chance” (2009), kus peaosas Kevin Bacon, sest see on puudutanud enim, rääkides sellest, mis sõda meile maksma läheb.
“Mu elu on olnud õnnelik, sest olen leidnud tasakaalu elukutse ja pereelu vahel,” rääkis Kivilo. “Ma olen reisinud Antarktikast Arktikani, olen filme teinud igasuguste kuulsustega, lavastajate ja filmigruppidega on olnud suurepärased loomingulised koostööd.
Mul on tunne nagu lapsepõlves sünnipäeval, kui oled hästi palju kinke saanud, torti ja kringlit söönud ja nüüd libistatakse sulle veel magusat jäätist ette. Nii et aitäh, PÖFF!”
Praegu elab Alar Kivilo koos abikaasa Enega vaheldumisi USAs ja Eestis. 2012. aastal kuulus Kivilo ka PÖFFi Euraasia võistlusprogrammi žüriisse.
Eesti kinost kiidab Kivilo Tanel Toomi “Tõde ja õigust”.
Elutööauhinna saab laureaat kätte PÖFFi lõputseremoonial, mis toimub 27. novembril.
Teise elutööauhinna, mis läheb traditsiooniliselt välismaisele filmitegijale, kuulutab PÖFF välja festivali ajal.
Vaata saadet: https://tinyurl.com/y4c5q3x6
