Taasiseseisvumispäeval välja kuulutatud presidendi sõnavõistlusel ehk sõnausel osales 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga.
Sobivaid vasteid otsiti 11 mõistele, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on keerukas sõnaühend või võõrsõna, või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus.
Presidendi kantselei teatel kuulutas töörühm võistluse üldvõitjaks sõna «taristu» võõrsõna «infrastruktuur» kõrvale, sõna esitas Andres Valdre.
Sõnavõistluse võitjad:
1. AE-koostöö, vabamas keelepruugis averus, määrsõnana avera – PPP ehk public-private partnership’i asemel.
2. avaõiguslik – kohmakama avalik-õigusliku asemel.
3. juhind – Euroopa Liidu direktiivi kõrval.
4. kestlik – inglise sõna sustainable tõlkevastena.
5. peavoolustamine – inglise sõna mainstreaming tõlkena.
6. taristu – võõrsõna infrastruktuur kõrvale.
7. teisestamine – inglise termini othering vastena.
8. toimeabi – senise humanitaarabi kõrvale.
9. toimija – rahvusvahelises kontekstis esineva inglise termini actor või player tõlkena.
10. vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – senise kolmanda sektori asemel.
11. poliitikale põhimõttelise tegevusplaani, mingi eluvaldkonna korraldamise eesmärkide, põhimõtete ja vahendite tähenduses sobivat vastet töörühm ei leidnud, kuigi paari ettepanekut peeti kaalumisväärseks.
Lisamõistete hulgast otsustas töörühm soovitada kasutusse:
12. kärgpere – tähenduses “pere, kus on sinu-minu-meie lapsed”.
13. tundetaip – ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.
Lisaks tõsteti esile sõna penipaun inglise sõna doggiebag leidliku tõlkevastena.
President Toomas Hendrik Ilves ütles sõnavõistluse pidulikul lõpetamisel Kadriorus, et kui me uusi sõnu ei kasuta, siis nad käiku ei lähe. “Kui me jääme infrastruktuuri juurde, selmet öelda taristu, siis luhtuvad me parimad kavatsused kaasajastada eesti keelt. Eriti oluline on siinjuures ajakirjanduse ja laiemalt meedia osa,” rõhutas Eesti riigipea.
President Ilves märkis, et eesti keele hea tervis sõltub ka paljudest teistest asjaoludest, kui vaid piisavalt rikka ja nüansirikka sõnavara olemasolu. “Keeleinimesed on õigusega mures lohaka keelekasutuse pärast, mis moonutab ilmselt inglise keele mõjul eesti keele lauseehitust ja grammatikat,” sõnas president Ilves.
Eesti riigipea märkis, et me võime küll olla uhked selle üle, et mitte kunagi varem pole inimestel olnud suuremat vabadust väljendada oma mõtteid blogides, uudisportaalide kommentaarinurkades ja mujal, aga koos sellega pole mitte kunagi varem olnud meie silme ees niivõrd suures mahus vigast kirjakeelt.
“Keel on kasutus, nagu ütles Wittgenstein. Ja kui kasutame keelt lohakalt, siis muutubki keel lohisevaks,” ütles riigipea oma kõnes, milles ta kasutas läbivalt Johannes Aaviku poolt eesti keelde pakutud uudissõnu.
Toredamaid ja muhedamaid näitesõnu enam kui kahest tuhandest ettepanekust, millel võiks samuti olla tulevikku:
Aeglema – tšillima, hängima
Digistama – digitaalselt allkirjastama
Eestilane – eestimaalane
Hiiul – kontrabass e hiidviiul
Joomik – inimene, kes joob palju mittealkohoolset jooki
Jäätla – prügila
Koval – kohalik omavalitsus
Krakk – tehnilise süsteemi äkiline kokkuvarisemine
Kuriraha – kuritegelikul teel saadud raha
Kuuling – bowling
Kütvus – kütteväärtus
Lobinik – lobitöö tegija
Lüharid – šortsid, lühikesed püksid
Massiõnnetus – humanitaarkatastroof
Meitla – sotsiaalne võrgustik
Moder – moderaator
Muinastama – muinasjuttu rääkima või lugema
Muskeldamine – fitness
Nöha – nohu ja köha
Olesk – lounge
Ohjur – mänedžer
Omavalimised – kohalike omavalitsuste valimised
Peipar – peibutuspart poliitikas
Pikaron – spagett ehk pikk makaron
Pruunlane – mustanahaline inimene
Pulktuhlid – friikartulid
Rahard – rahakas ja ülbe inimene
Tuulu – tolmuimeja
Vabakaasa – elukaaslane
Ürgplahvak – Suur Pauk
Ütsik – indiviid
ÜTI – ülitähtis inimene ehk VIP
