Kelly Sildaru
Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves annab oma viimased riiklikud autasud (Eesti riigipea ametiaeg lõpeb tänavu oktoobris, järgmised autasud otsustab juba uus president) 99 inimesele ja nende seas on neli spordiga seotud inimest.
Valgetähe ordeni IV järgu saavad spordipedagoog Kaarel Zilmer ja vehklemise edendaja Tõnu Nurk, V järgu Eesti jalgpallikoondise kauaaegne kapten Raio Piiroja ja Valgetähe medali purjespordi edendaja Mikk Köösel.
Kui otsustada suhtarvu järgi, mismoodi riigipea teiste elualade kõrval sporti väärtustab, siis 2015. aastal ei pidanud Ilves ühtki sportlast riikliku autasu vääriliseks, 2014. aastal autasustas ta nelja, 2013. aastal kolme ja 2012. aastal kuut spordiinimest.
Üks, kelle rahvas praeguse eufooria laineharjal ilmselt Eesti parimaks sportlaseks kuulutaks ja kellele Eesti maailmas tutvustamise eest ordeni annaks, on alles 13-aastane trikisuusataja Kelly Sildaru. Neiu võitis hiljuti USA-s Aspenis X-mängude pargisuusatamises teatud üllatusena kuldmedali ja on nüüd kodumaal tõeline staar.
Kellyl tekkisid lootused saada kutse X-mängude kaheksa võistleja sekka pärast Kanadas Dew Touri võitmist ja rõõmu oli palju, kui ekstreemspordi olümpiaks nimetatava X Gamesi kutse tuligi. Süües kasvab isu ja tasapisi lootis kodupublik, et ehk õnnestub Sildarul seal medal võita või vähemalt hästi sõita ning kogemusi hankida – on ju 2018. aastal sama ala kavas Koreas Pyeoungchangi taliolümpial.
Kui aga Kelly koos treenerist isa Tõnisega Aspenisse jõudis, jahtusid lootused. Trampliinid olid ettenägematult võimsad, lumi kehvalt libisev ja oht, et kleenuke Kelly oma trikkide tegemiseks vajalikku hoogu üles ei saa, väga suur. Juba kostis, et äkki ei saagi osaleda!
Aga siis läks ilm paremaks, Šveitsi sõbrad tegid Kelly suuskadega imet ja päris ime sündis siis, kui Kelly Sildaru juba esimesel laskumisel veatu 93,0 punkti andnud sõidu tegi. Ning mida minut edasi, seda enam hakkas selguma, et see oligi kullasõit! Kõige lähemale jõudis ja ajas Kelly pöidlahoidjatel närvi püsti norralanna Tiril Sjastad Christiansen, kes tegi kolmanda sõidu perfektselt, kuni siiski korraks maandumisel maad puudutas ja hõbedaga leppis.
Eestlanna on talviste X-mängude läbi aegade noorim, lühim ja kergeim võitja, koos suviste mängudega vanuselt teine. Kodus Eestis võeti teda vastu kui olümpiavõitjat – öine lennujaam oli rahvast pungil, rokkar Tanel Padar häälestas samas ära Kelly auhinnaks saadud elektrikitarri, esimesel koolipäeval koogutas direktor teda uksel tervitades nagu oleks kroonprintsess saabunud.
Kelly ajad on kindlasti veel ees, nii aasta parima tiitlid kui presidendi tunnustus. Ees on kindlasti ka tema kui talendi arengu mõjusam toetamine (tänavu annab Eesti suusaliit 25 000 eurot, alates 2013. aastast, mil Kelly kümnesena alustas, on ta saanud 125 000 eurot) ja rahva asjatundlikum hinnang. Praegu kostab nii piiramatut vaimustust kui küsimusi, kui tõsiselt seda võib-olla pigem elustiilile kui spordile sarnanevat ekstreempidu, kuhu vaid kaheksa trikitajat osalema kutsuti, ikka võtma peaks.
Mida pisike staar nüüd edasi teeb? Kõigepealt on hea meel tõdeda, et tähehaigust tal veel pole. Aspeni võitu tähistas Kelly koolitükkide tegemisega, koju jõudes nautis oma voodis magamist ja läks kooli nagu kõik teisedki 13-aastased. Lähiajal peab ta valima, kas minna Oslosse Euroopa X-mängudele Big Air hüpetele või Ameerikasse, kus saaks proovida ka rennisõitu. Muide, mõlemad toimuvad ühel ajal. Samaks päevaks on Kelly Sildaru aga koos isaga kutsutud president Toomas Hendrik Ilvese vastuvõtule – seega riigipea ikkagi märkas meie noort talenti!
Kaugemas perspektiivis lubavad isa ja tütar Sildarud vähemalt proovida ära õppida trampliinilt kahekordse salto tegemise. Aspenis X-mängude võitmise järel ei saa ju kahe talve järel olümpiale vähema kui kullasooviga minna.
Lõpetuseks küsiks spordilembese lugeja käest – mida arvate, millises pallimängus on eestlased olnud viimasel kümnendil, olgu või sel sajandil edukaimad? Pakute korvpallikoondise vahvaid esitusi ja kaks korda EM-finaalturniirile jõudmist? Või võrkpallimeeskonna kolme esinemist Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril ning tänavuse Euroopa liiga esinelikusse jõudmist?
Miks ka mitte, sest ilu öeldakse olevat vaataja silmades. Kui aga objektiivselt asja vaadata, võib stabiilselt parim olla hoopis Eesti saalihokimeeskond! Neil päevil Tallinnas lõppenud MM-valikturniiril võideti selge ülekaaluga Holland ja Austria, alistati 7:2 põhirivaal Taani ning kuigi kaotati koguni 1:15 kahekordsele maailmameistrile Soomele, pääseti detsembris Riias peetavale maailmameistrivõistluste finaalturniirile. Ning seda 11. korda ehk nii palju, kui neid finaalturniire üldse on peetud.
Ning last not least uudis, mida Eesti meedia vaikselt keerutab, aga mida eriti kommenteerida ega uskuda ei osata. Teema on ikka olematu jäähokitasemega Eesti veel vaid paberil (mängijate ja rahata?) klubi Ilves võimalik liitumine Venemaa ülitugeva KHL (Continental Hockey League) liigaga. Viimase info kohaselt asendaks Ilves liigas Horvaatia Zagrebi meeskonda nimega Medvešcak. Kui tõsi, siis põnev.
Enn Hallik,
Pärnu Postimees
