On võimatu praegu mõtelda millelegi muule kui Putinile ja Ukrainale ning sellele, mida tulevik võib tuua meile ja üldse Balti riikidele. Rääkisin ühe inimesega, kes töötab Eesti konsulaadis Petserimaal. Petseri oli Eesti osa, kus elab palju setusid. Me oleme selle osa Eestist juba andnud ära Venemaaga piirilepingu allkirjastamisega.
Paljud Misso ja Värska piirkonna inimesed liiguvad edasi-tagasi Eesti ja Venemaa vahet, et kohtuda oma sõprade ja sugulastega. Nii nagu Narva venelased, kes näevad lähedalt elu teispool piiri, ei taha ka nemad minna sinna elama, vaid eelistavad riiki, kus elustandard on kõrgem ja mis kuulub vabana Euroopa Liitu.
Eestis on palju venelasi, kes on oma eluga siin rahul, kes on edukad oma erialal ja kes ei soovi seda vahetada Putini autokraatliku korruptiivse eluviisi vastu.
Samas on meil ka palju venelasi, kellel ei ole tööd. On Vene sõjaveterane, kes tunnevad, et nende elu peaks olema parem, sest nad päästsid Eesti natside küüsist. On asotsiaale, vanu ja noori, kes on elule alla andnud ja kellest on saanud alkohoolikud. Nemad on esimesed, kes toetavad emakest Venemaad, nagu nad tegid Ukrainas, ja rõõmustavad, kui Vene tankid peaksid siia sisse sõitma.
Kui venelased esimest korda Eestisse tulid, oli ka eestlasi, kes neid lilledega vastu võtsid. Kui sakslased tulid, siis võeti jälle neid rõõmuga vastu. Sakslaste lahkumisel ja venelaste uuesti sissetulekul lehvitati jälle venelastele kui päästjatele. Paljud lihtsalt ei olnud rahul status quo´ga ja iga muutus oli teretulnud, sest sellest võis elu paremaks muutuda.
Ma poleks uskunud, et Tallinna linnapea sõidab praegusel keerulisel ajal Moskvasse. Ma arvan, et minemata jätmine oleks olnud hea võimalus näidata Putinile, et Krimmi vallutamine ei ole Eestile vastuvõetav. Nüüd aga käis Tallinna linnapea Putini lähisõbra külalisena esinemas Moskvas, toetades sellega suveräänse riigi anastamist.
Kuna Eestis on suurearvuline vene kogukond ja me oleme ka juba näinud, mis võib juhtuda, kui neid üles ässitatakse Moskva poolt (meenutagem pronkssõduri juhtumit), siis peame olema ettevaatlikud, et me ei lase Putini agentidel seda korrata Narvas ja teistes Eesti linnades. Putinit ei saa usaldada. Našistid tulid bussitäite kaupa pronkssõduri teisaldamise ajal Tallinna. See mälestusmärk asub nüüd Tallinnas Siselinna kalmistul, venelased kogunevad oma tähtpäevadel sinna massiliselt ja keegi ei sega neid, nad võivad seda rahulikult teha. Tulemas on 1. mai, siis on jälle näha, mida Moskva on meie jaoks plaaninud. Meie asi on mitte alluda provokatsioonidele.
Ma ei arva, et lääs peaks sõjaliselt praeguses olukorras Ukrainas sekkuma, ja ei nõustu nendega, kes arvavad, et president Obama on äpu. Ma usun, et me peame tegutsema ettevaatlikult ja rõhuma Putini-vastastele sanktsioonidele, sest raha on see, mida kõik mõistavad, kaasa arvatud Putin.
Miks ei võiks lääneriigid lihtsalt deklareerida, et president Putin on rahvusvaheline kriminaalkurjategija, kes on pannud toime hiigelsuuri vargusi ja inimsusevastaseid kuritegusid ning ähvardab rahu kogu maailmas, seetõttu tuleb ta rahvusvahelise kohtu alla anda. Kui juba rahvusvaheline vahistamisotsus on välja antud, siis ei tunne Putin end enam maailmavallutajana, pääsedes Venemaalt välja ainult nendesse mõnesse riiki, mis tema teguviisi õigustavad.
Aga ka need riigid peavad arvestama ohuga, et lääneriigid katkestavad või piiravad nendega suhteid.
Viido Polikarpus
