Kui kümned tuhanded eestlased neli aastat tagasi "Teeme ära!" koristustalgutel osalesid, ei teadnud veel keegi, kui suurele asjale nad alguse on pannud. Viimase poole aasta jooksul on 96 erinevat riiki Eesti eeskujul oma ümbrust puhtamaks kraaminud.
"Eelmisel aastal mõtlesime, et vägev oleks, kui teeks sellise plaani, et sada riiki võiks teha 'Teeme ära!' talguid. Ega me väga ei uskunud küll, et see võimalik võiks olla," ütles ettevõtja Rainer Nõlvak ETV saates "Pealtnägija".
"Me saame aru, et Läti tahab Eestist parem olla, see on normaalne, see et leedukad olid väga tublid, siin mõned riigid kõrvalt veel, see on nagu arusaadav, aga see, et Prantsusmaal ja Hollandis ja sellistes riikides, kus meie arust pole ammu probleemi ja rääkimata riikidest, kus meie mõistes puudub tsivilisatsioon, et seal kõikjal tekib samasugune liikumine, see oli täiesti uskumatu," rääkis Nõlvak.
Kui Eestis korjas 2008. aastal rämpsu 50 000 inimest, siis absoluutne osalusprotsendi rekord saavutati Sloveenias, kus koristuspäeval osales 265 000 inimest ehk 13,5 protsenti kogu elanikkonnast. Rootsis kraamis riiki 670 000 ja Soomes 300 000 inimest. Aga need on vaid üksikud näited.
Koristustalguid korraldati riikides üle maailma
Nõlvaku sõnul oli kõige rohkem talgulisi Bulgaarias. Sealse kohaliku televisiooni uudisteankur tuli jaanuaris Tallinnasse konverentsile ja vaatas, kuidas asi siin käis. Bulgaarias sõitsid nad tiimiga läbi vallad, tegid sellest uudistes juttu ja korraldasid pilootkoristuse pealinnas Sofias, kuhu tuli kohale 40 000 inimest. Üleriigilisel koristuspäeval osales juba 320 000 inimest.
Portugallased korraldasid koristuspäeva täiesti tasuta. Sealsel vihmasel talgupäeval koristas riiki 100 000 inimest, seejuures president oma naise ja lastega.
Brasiilias on seevastu igas suuremas linnas, kus on üle miljoni inimese, toimunud linnakoristuskampaaniad. Moldaavlased võtsid õppust Rumeenia koristuspäevadest, seal võitlesid prügi vastu 160 000 inimest. Koristustalguid peeti ka Ghanas ja Nigeerias.
Kõige keerulisem olukord on Nõlvaku sõnul Aasias, kus prügi vedelemine tänavatel taandub kohaliku taseme korruptsioonile. Kui tekib olukord, kus odavam on maksta ametnikule raha, kes ütleb, et prügi ei ole kui see vastavalt lepingule linnaga ära koristada, siis on fundamentaalne probleem, et kodanikuna ei saagi seda probleemi lahendada. Nõlvaku hinnangul kuluks seal ära mõttetalgute formaat ja mõttetalgutest saadud inspiratsioon.
Eesti mõtteviis on eeskujuks teistele riikidele
Nõlvak ei ole aga üksi maailma prügikoristuskampaania taga. Ainuüksi Eestis on selle idee elluviimise nimel viimased 12 kuud töötanud paarsada vabatahtlikku, maailmas on neid inimesi juba sadu tuhandeid.
Paljud riigid on teada andnud, et ühest prügikoristusaktsioonist ei piisa ning nad plaanivad 2013. aastal asja veel suuremalt ette võtta. Samuti on tekkinud eraldi algatus Vahemere puhastamiseks, mis toimub järgmise aasta septembris ning plaani järgi osalevad selles 22 riiki.
Nõlvak ja teised Eesti vabatahtlikud usuvad, et just prügikoristusaktsioonist on saanud üks kõige efektiivsem Eesti mainelooja terves maailmas.
"Kui ma kuu aega tagasi Pariisi vanas börsihoones 600 ajakirjanikule esinesin ja ütlesin, et teate poisid, Eesti on täna puhtam kui Prantsusmaa, siis see tekitas väga emotsionaalse laengu seal kohapeal. See ei ole, et Eestit tuntakse, vaid Eestit vaadatakse väga paljudes riikides kui 21. sajandi mudeli tekkimise alget, et kuidas võiks üldse olla ühiskond korraldatud," ütles Nõlvak.
Tema sõnul on Eesti lähenemine olnud eeskujuks paljudele riikidele. "Selline mõtteviis, et sa päriselt hoiadki seda majandusmudelit niimoodi töös, et sul ei teki jäätmeid, et sul ei ole mitte käsukorras majandus ja sõda, vaid sul on heast tahtest tulenev koostegemise vaim, et see on hästi oluline sõnum paljudele riikidele olnud," lausus Nõlvak.
Seda, et planeet oleks puhas, Nõlvaku sõnul veel öelda ei saa. "Selleks, et inimeste suhtumist ja väärtushinnanguid muuta, peaks niisuguse liikumisega olema kaasas vähemasti viis protsenti elanikkonnast ja seda viite protsenti me see aasta ei saavutanud. Kindlasti saab öelda, et on mingid riigid, mis on puhtamad, aga minu arvates kõige suurem väärtus, mis selle aasta 'Teeme äraga!' maailmas loodi, on võrgustik, kus on peaaegu sajas riigis inimesed, kes mõtlevadki, et ühiselt on võimalik asju ära teha ja nad on üksteist julgustama hakanud."
Nõlvak usub, et järgmisel aastal tuleb veelgi võimsam koristuskampaania. "Ja mitte ainult koristus, vaid me räägime ikka puhta maailma tekitamisest, mis oleks selle laga tootmise lõpetamine. See on see, mis tundub meile õige," rääkis Nõlvak.
ERR
