Anett Kontaveit (vasakul) ja Kaia Kanepi. Foto: Postimees
Autoralli maailmameistrivõistluste sari sai punkti viimase kihutamisega Austraalias. Võimsaimas, et mitte öelda kuninglikus WRCklassis olid küll juba selgunud nii meeskondlik (MSport) kui individuaalne meister (viiendat korda järjest prantslane Sebastien Ogier), ikkagi vajutati gaasipedaalid põhja ja juhtus nii mõndagi.
Ott Tänakul küll ei õnnestunud üldarvestuses mööduda hõbemedalis kinni olnud (ja Austraalias võitnud) Hyundai piloodist Thierry Neuville’ist, aga viimasel etapil sai ta teise koha ja MM-sarja kokkuvõttes pronksmedali, millega kordas oma mentori ja raskete aegade peamise toetaja, Eesti läbi aegade parima rallimehe Marko Märtini 2005. aasta saavutust.
MM-sarja lõpugalal Sydneys kuulutati pideval tõusuteel Ott Tänak teistkordselt rallimaailma aasta piloodiks, tema abiline rallirajal Martin Järveoja debüüthooajal aasta kaardilugejaks!
Tänakul ja Järveojal on alla kirjutatud kaheaastane leping Toyota meeskonnaga, kus ta hakkab kihutama JariMatti Latvala kõrval. Otti ja Martinit oodatakse juba ka Toyota autot testima ja enda käe järgi arendama, paraku aga pani eestlaste senine leivaisa M-Sport testimisele käe ette. M-Spordi boss Malcolm Wilson ütles: Täname teid senise eest, jääme ikka sõpradeks, aga leping meiega kestab detsembri lõpuni ja reegel on reegel.
Põneva etenduse pakkusid Tallinnas Eesti kaks paremat tennisisti, maailma 34. reket Anett Kontaveit ja praegu 100. kohal seisev Kaia Kanepi. Ammu spekuleeritud probleem, kumb on kõvem, sai üsna ootamatult lahenduse sponsorite organiseeritud näidismängus Saku Suurhallis. Vaid ühe korra olid Kanepi ja Kontaveit varem vastamisi olnud, see oli kümme aastat tagasi, mil Anett alles 14-aastane laps ja mõistagi polnud tal siis 24-aastase Kaia vastu šanssi.
Nüüd panid sponsorid võitjale välja 50 000 ja kaotajale 30 000 eurot, Saku hallis korraldati mängu eel vägev spordi- ja muusikashow ning õnneks kujunes ka kahe väga hea tennisisti mäng pigem au ja väärikuse tõestamiseks, kui rahvale tsirkuse tegemiseks. Peale jäi Kanepi võimsus ja kogemus, mäng kuulus talle 7:5, 5:7, 6:3. Tähtsam oli, et rahvas sai elamuse ja ehk ka lootuse, et oodata võiks revanšmatši.
Eesti jalgpalli rahvusmeeskond käis eksootilisel Okeaania turneel. Kõigepealt võideti 2:0 Fidžit, teises mängus alistati 1:0 Vanuatu, kolmandas lepiti 1:1 viiki Uus-Kaledooniaga. Vastased olid üsna erineva kultuuritaustaga, aga rohkem siiski õhinapõhised kui õpetatud jalgpallurid, kes erinevalt FIFA ehk jalgpalli maailmaliidu edetabeli esisajas seisvast Eestist lõpetavad tabeli teist sadat ehk on üleüldse viimaste seas. Parematel päevadel ka kui mitte maailma, siis vähemalt Euroopa suurtele vutiriikidele hambaid näidanud Eesti pidanuks ehk eksootilisi vastaseid suuremalt võitma, aga arvestada tuleb, et Okeaaniasse reisiti pika ja väsitava klubi- ning koondisehooaja järel, tippmängijad puudusid ja neid asendanud debütandid on veel üsna helerohelised. Arvestada tuleks ka pikka lendu Okeaaniasse, sealseid karjamaa moodi vutiväljakuid ja saarte vahel liikuvaid, reisijaid ja pagasit maha jätvaid väikelennukeid, ajavahet ning muud. Kahju muidugi, et eestlased ei suutnud ajaloolist nelja järjestikust võitu (enne Okeaaniasse minekut võideti Malta), aga loodetavasti tõi eksootiline võistlusreis noortele meestele sära silmadesse ja andis indu edaspidiseks. Niipalju siis selle sõidu sportlikust kasutegurist.
Novembri viimasel nädalavahetusel algasid maailma karikasarjad nii murdmaasuusatajaile, kahevõistlejaile kui laskesuusatajaile. Enim tegid rõõmu, koguni üllatasid murdmaasprinterid Marko Kilp ja Raido Ränkel, kes teenisid Soomes Rukal MK-etapil klassikasprindis vastavalt 11. ja 15. koha. Ei ole küll pjedestaal, kus kunagi käisid Kristina Šmigun ja Andrus Veerpalu, aga tegemist on nii meeste senise karjääri parimate kohtade ja 70 päeva pärast PyuongChangis algava taliolümpia pääsmete saamise kui Eesti suusatajate viimaste aastate üldse edukaimate sõitudega. Distantsisõitjad sprinteritele veel vääriliselt vastata ei suutnud, kuigi Karel Tammjärve 34. koht 117. lõpetanu seas 15 km distantsil pole üldse paha. Päris huvitav, kas peitub avastartide edu meeste äkki avaldunud kvaliteedis või Eesti Suusaliidu ning suusatajate ja treenerite ilmarahva seas juba narriks läinud tüli just MK-sarja eel lõppemise efektis? Tuju parem, libiseb ka suusk.
Eesti talispordi liider, 21-aastane kahevõistleja Kristjan Ilves hüppas MK-sarja kolmel esimesel päeval stabiilselt esikümnemehe vääriliselt, aga pidi suusarajal päris palju kohti rivaalidele loovutama. Esimesel päeval lõpetas ta 12., teisel 19. ja kolmandal 27. kohaga.
Eesti laskesuusatajad alustasid hooaega Rootsis Östersundis segapaaride teatevõistluses Regina Oja ja Rene Zahkna 15. kohaga, traditsiooniline 2N+2M teatevõistkond jäi viimaseks, täpsemalt öeldes võeti ringiga pähe saanuna rajalt maha.
Eesti noor kiiruisutaja Märten Liiv püstitas Kanadas Eesti rekordid 500 meetris (35,72), 1000 m (1.09,32) ja 1500 m (1.46,37), täites kahel pikemal distantsil ka olümpianormi, paraku ei tähenda see veel Korea-sõitu, sest pole kindel, kas Liivi ajad 24 PyeongChangi jääovaalile pääseva uisutaja sekka mahuvad.
Enn Hallik
