Juba 1980ndatel alustati mitmes Euroopa riigis kroonikaraamatuid 20. sajandi sündmuste kohta. Eestisse jõudis see idee alles aastal 2002, kui Eesti oli taas iseseisev ning vaba tegema oma otsuseid.
Ja nii rajati ka Eestis alus Eesti XX sajandi kroonika koostamiseks. Projekti eeltöödel tuli veenduda, et selline ettevõtmine on meie võimaluste raames üldse läbi viidav, sest 20. sajand oli olnud Eestile eriliselt karm. Sõjasündmustes oli palju meie kultuuripärandist laiali pillatud, rikutud või hoopis hävitatud. Võõraste võimude poolt võltsitud ajaloomaterjali kogumine ja analüüs, nii tekst kui fotod, oli juba ise tohutu töö.
Ajaga viidi see ettevõtmine Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhtimisel siiski nelja suurekaustalise raamatu kujul edukalt lõpule, ehkki selleks kulus viis aastat hoolikat tööd (2002-2007). Raamatute sissejuhatustes seisab tänu ka Eesti Kultuuriministeeriumile, sadadele raamatukogudele, muuseumidele, autoritele ja teistele kaastöölistele. Nende kõikide nimed on loetletud iga köite sissejuhatuses.
Ettenägemata raskuste tõttu ei saanud tervet projekti kohe alguses üksikasjaliselt plaanitseda. Otsustati siis, et pühendutakse esimesele köitele, mille sisu lõpeks 16. juunil 1940 – saatuslikul päeval, mil Eesti Vabariik idanaabri rünnaku all kokku varises. Selle töö kogemused aitaksid siis kavandada edaspidist tegevust ja kindlustaksid, et lõpuks kogu suurejooneline ettevõtmine õnnestuks. Nii kujunes teos “Eesti ja maailm, XX sajandi kroonika” kokkuvõttes järgmiselt:
Köide | Aasta | Ajastu | Suurus |
---|---|---|---|
I köide | 2002 | 01/1/00 – 06/16/40 | 528 lk |
II köide | 2004 | 06/17/40 – 10/31/61 | 591 lk |
III köide | 2006 | 11/01/61 – 01/20/81 | 414 lk |
IV köide | 2007 | 01/21/81 – 12/31/00 | 558 lk |
Võib küsida, miks kirjutan seda ülevaadet nüüd, peaaegu 20 aastat peale kroonika lõplikku ilmumist? Esimest teadet kroonika kohta nägin VES-s kunagi 2003 paiku, kui oli ilmunud ainult esimene köide. Teate autor oli üks Eesti pagulaspoliitik. Mina tutvusin teosega alles 2008, kui Eesti Rahvusraamatukogu mulle kõik neli köidet kinkis. Kahjuks ei mäleta, miks ma siis nendest ei kirjutanud. Seda enam hindan teose väärtust nüüd.
Siinkohal lühike kirjeldus kroonika ulatusest. Olenedes antud köite ajalisest pikkusest ja sündmustest neil aastatel, on iga aasta kohta umbes 12-20 lehekülge materjali. Terve 20. sajandi kohta on seega ligi 2000 lehekülge (kui välja jätta sisukorrad, isikunimede registrid ja muu selline abimaterjal).
Tüüpiline lehekülg hõlmab 10-20 kalendripäeva ja veerul ta servas on lühiteated iga päeva kohta. Ülejäänud osa leheküljest täidavad pikemad artiklid, ajaloolised fotod jm. Loodan, et eeltoodu annab küllaldase pildi.
Seega, kui juhtute leidma oma perekonna raamaturiiulilt “Eesti ja Maailm, XX sajandi kroonika” köiteid, siis teate millise varandusega on tegemist.