Rea Raus, jätkusuutliku arengu ekspert
Detsembris valmistuvad kõik pered usinalt pühadeajaks. Pereemad lappavad kokaraamatuid ja uurivad parimaid pakkumisi supermarketites. Praegusel keerulisel ajal tahame kõik korraks aja maha võtta ja pakkuda oma lähedastele ja sõpradele parimat – koosoldud aega ja maitsvaid roogi. Pärast keerukate retseptide katsetamist pöördume siiski ikka ja jälle oma traditsioonilise toidu juurde.
Mis see Eesti toit siis on?
Alates 2016. aastast valib Maaeluministeerium igal aastal uue toidupiirkonna, et juhtida tähelepanu kohaliku toidu kultuurile ja kohalikele maitsetele. 2022. aastal oli selleks piirkonnaks Järvamaa. Järvakad valisid oma piirkonna tunnuslauseks “Piimajõed ja pudrumäed”, tähistamaks seda, et toit saab alguse piimast. Lisaks on Järvamaa pärimuslike toitude hulgas kartul ja oder. Internetis on lausa eraldi veebileht eestitoit.ee, kust on võimalik lugeda nii meie pärimuskultuurist kui tutvuda erinevate retseptidega. Lisaks maitse-elamusele on oma piirkonnas kasvatatud toit meie organismile ikka kõige parem ja omasem. Toidupiirkonna tutvustuse juurde kuulub ka ülevaade kohalikest restoranidest ja kohvikutest ning toidutootjatest – tasub seda lehte seega samuti uurida, kui jõululaua katmist planeerida.
Eestlase peolaual domineerib läbi aegade ikka sealiha, ahjukartulid ja hapukapsas.
Kuidas käib aga meie seakasvatajate käsi?
Juba selle aasta alguses teatasid Eesti seakasvatajad, et sektor on katastroofi äärel, seda eelkõige tänu pikalt kestnud kriisidele ja ebavõrdsele konkurentsiolukorrale.
Seakasvatajate pöördumises valitsuse poole tuuakse lisaks välja, et EFSA ja Eurostati andmetel toodetakse Eestis, võrreldes Hispaania, Taani, Poola ja Saksamaaga, kust pärineb enamus Eestisse imporditud sealihast, toitu puhtamalt, kasutades vähem antibiootikume ja taimekaitsevahendeid. Ka paistab Eesti seakasvatussektor silma EL-i nõuete täpse järgimise poolest loomade heaolu tagamisel.
Meie seakasvatajad on alustanud kvaliteediprogrammi väljatöötamist, mille eesmärk on veelgi tõsta toodangu kvaliteeti, ning luua tarbijate jaoks usaldusväärne kaubamärk „Eesti Liha“.
Seakasvatajad Eestis veel jagub, vaatamata mõne aasta tagusele seakatkuepideemiale, mille käigus tapeti metsades metssead, likvideeriti farme ning kehtestati nn üheseapidajatele ülejõukäivad nõuded nii, et tavalised talupidajad seapidamise üldse lõpetasid. Nii kovidiperiood kui taevastesse kõrgustesse tõusnud sisendhinnad ei ole meie seakasvatust veel täielikult likvideerinud, kuigi tootjatel on väga raske. Novembri lõpus peetud seakasvatajate konverentsil tõdes seakasvatajate eestkõneleja Anu Hellenurme, et sealihaga isevarustatuse tase on praegu 80 protsendi ligi ning need numbrid vähenevad lähitulevikus. Tema sõnul pole Eestis toidujulgeoleku garanteerimine heal järjel. „Meil on olemas riiklikud varud kuni üheks nädalaks ja see pole kindlasti piisav, et riik suudaks kriisi ajal oma rahva pikema perioodi jooksul ära toita,“ osutas Hellenurme murekohtadele Eesti Tõusigade Aretusühistu lehel. „Eesmärk inimesi toiduga varustada üha kaugeneb. Lisaks on vaja kõige kõrgemal tasandil lõpuks ometi paika saada ka Eesti Toidu Strateegia,“ kinnitas ta. “Toiduga isevarustatus peab olema osa julgeolekustrateegiast, sest olukorras, kus me peame rakendama oma julgeolekuprotokolle, ei ole enam aega selle peale mõelda.
Kõige selle strateegilise mõtlemise juures tasub siiski pühade ajal keskenduda lihtsamatele teemadele. Mida siis perele jõuluõhtul lauale panna? Mõnusaid retsepte on kindlasti palju, aga siinkohal on paslik jagada Eesti sealihast valmistatud jõuluroa retsepti.
Näiteks selline firma nagu Frank Kutter, kes kasvatab ise sigu ning toidab neid ka Eestis kasvatatud söödaga, pakub oma kodulehel selleks huvitavaid variante. Sealt üks näide:
Põhiroog: Šnitsel seenekastmega:
• 1 kg sea välisfileed
• soola, värskelt jahvatatud musta pipart
• paprikapulbrit
• veidike jahu
• 2 muna
• riivsaia
• rapsiõli
Seenekaste:
• 450 g pruune šampinjone
• 1 sibul
• 2 küüslauguküünt
• 1 tl kuivatatud tüümiani
• valget pipart
• rapsiõli
• 1 sl võid
• 2 kerget sl jahu
• 400–500 ml puljongit
• 3 sl Kadaka balsamicot
Kastme tegemine:
Kastme tegemiseks koori sibul ja küüslauk ning haki peeneks. Viiluta seened.
Kuumuta pannil õli, lisa seened, maitsesta soola ja pipraga, puista peale tüümian. Kui seened on veidi praadinud, lisa sibul ja küüslauk ning või.
Prae läbi, seejärel puista peale jahu, sega ning kuumuta, siis lisa jaokaupa, pidevalt segades, puljong. Viimasena lisa balsamico.
Kata kaanega, keera tuli võimalikult madalaks ning lase 10–15 minutit haududa.
Valmistusjuhend:
• Viiluta liha, haamerda lihahaamriga õhemaks. Maitsesta soola ja pipraga.
• Võta kolm taldrikut. Ühele puista jahu, mille hulka sega paar tl paprikapulbrit. Teisele riivsai ning kolmandas taldrikus klopi lahti munad.
• Seejärel kasta lihalõigud esmalt jahusse (üleliigne raputa maha), siis munasse ning lõpuks riivsaia sisse.
• Kuumuta pannil õli ning prae jaokaupa kuldseks.
• Serveeri šnitsleid seenekastmega. Head isu!
KASTME TEGEMINE:
Kastme tegemiseks koori sibul ja küüslauk ning haki peeneks. Viiluta seened.
Kuumuta pannil õli, lisa seened, maitsesta soola ja pipraga, puista peale tüümian. Kui seened on veidi praadinud, lisa sibul ja küüslauk ning või.
Prae läbi, seejärel puista peale jahu, sega ning kuumuta, siis lisa jaokaupa, pidevalt segades, puljong. Viimasena lisa balsamico.
Kata kaanega, keera tuli võimalikult madalaks ning lase 10–15 minutit tiksuda.
Miks peaksime kõik hea seisma kodumaise toidutööstuse säilimise ja toetamise eest? Mitte ainult puhtama toidu nimel, vaid ka töökohtade säilimise ning julgeoleku nimel. Pühadelauale antav praad või juurviljahautis sümboliseerib selles mõttes meie edasikestmist. Eeldusel, et tegu ikka eestimaise toiduga, mitte ainult siin pakendatuga.
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu