24. veebruar 1954 New York – 28. november 2018 Tallinn
Eesti raamatupidamise seaduse üks peamisi autoreid – poleks isegi liig ütelda, et selle peamine autor ja autoriteet, aga ka meie riigile olulise hea raamatupidamise tava Eestisse tooja ja oma õpilaste poolt hinnatud pedagoog – Rita Ilisson on lahkunud meie hulgast. See raamatupidamise, finantsaruandluse, panganduse ja finantsanalüüsi õppejõud, koolitaja ja majandusteaduse ekspert suri ootamatult oma kodulinnas Tallinnas 28. novembril.
Lapsepõlv
Rita saabus Ally Johanna Ilissoni (neiupõlve nimi Joonas) ja Villem (Vilhelm) Ilissoni perre New Yorgis 1954. aastal, olles nende ainus laps. Rita jäi elus üksinda 16-aastaselt, kui ta ema 1970. a. suri. Villem Ilisson oli asunud manalateele juba kolm aastat enne seda.
Rita jäi omapead suurde New Yorgi linna, saades olude sunnil iseseisvaks sellises vanuses, mil teised noored inimesed tavaliselt ema põllesaba küljes veel ripuvad. Rita põletas juba tollal eluküünalt mõlemast otsast. Tegelikult kiirgas ta intensiivselt oma elu algusest selle lõpuni, ja see elujõud ei jahtunud mitte kunagi täienisti maha kogu tema elutee kestel. Noorena oli ta aga kohe väga väge täis. Ta oleks võinud kergesti “halvale teele” sattuda, mille eest pagulasisad-emad ei väsinud oma lapsi tollal hoiatamast. 70ndate kirev-möllav Manhattan kubises ahvatlustest ja pahedest oma diskoklubide, mõnuainete ja muuga. Isa ja ema olid noorele Ritale siiski suutnud midagi väga õiget sisestada, hõlmates ka Rita kogu elu kestnud armastust sini-must-valge vastu. See polnud marurahvuslus, mille seemne nad Ritasse istutanud olid, vaid instinkt alati arvestada oma pisikese rahva käekäigu ja heaoluga. Ja õnneks paistis Rita juba varakult silma intelligentsi ning kohanemisvõimega.
Väiksena oli Rita elanud klassikalist isa-ema poolt kaitstud pagulaseesti lapse elu. Nädalalõpud täienduskoolis, aga ka osalemine Veronika Luige rütmikaringis. Rita armastas tantsida juba pisikesena. Lahkunu tegeles New Yorgis elades ka teatri ja muusikaga.
Üks näide Rita poliitilisest aktivismist meenub seoses 1970. aastaga, mil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tähistas New Yorgis oma rajamise 25. aastapäeva. Tolle aasta oktoobris astusid vabaduses võrsunud noored eestlased, lätlased ja leedulased järsu sammu, hõivates mõneks ajaks mõjuka ajalehe The New York Times’i fuajee, protestina tolle väljaande sagedase tava vastu ignoreerida sündmusi ja arenguid Nõukogude Liidu poolt okupeeritud ja annekteeritud Balti riikides. Sellest “sitdown strike’ist” võttis osa ka noor Rita. Mainitud aktsioon saavutas oma eesmärgi, tähenduses et USA meedia muutus pärast seda aktiivsemaks Baltikumis NSV Liidu poolt toime pandava ülekohtu kajastamisel.
Kanada ja Rootsi aastad. Emaks saamine. Siirdumine Eestisse.
Rita hakkas Kanadas aega veetma, tulenevalt osalt sellest, et Toronto Vana-Andrese ja Peetri koguduste õpetaja Andres Taul oli Rita oma tiiva alla võtnud ja kandis tema eest hoolt. Kanadas saavutas Rita magistrikraadi majandusteaduses York University juures, abielludes selle aja paiku ka Urmas Suiga. Nende perre sündis poeg Aleksander. Rita oli Toronto eestlaste seas populaarne tegelane, ja nii see kestis ning kordus kõikjal, kuhu ta hiljem elama asus.
Seejärel töötas Rita Ilisson 10 aastat Stockholmi Ülikooli juures rahanduse, raamatupidamise, mikro- ja makroökonoomika õppejõuna. Tema õpilaste sekka neilt päevilt kuuluvad mitmed tänapäeval hästi tuntud eesti majandusteadlased, kes olid tollal välismaal õppimas. Stockholmis kohtus Rita soomlase Ilkka Heikkiläga, kellega tal sündis 4 last.
Eesti asus siis parajasti keset üleminekuperioodi tormilisi tuuli, ja 1993. a. kutsusid Lennart Meri ja Vabariigi valitsus Rita Ilissoni EV Raamatupidamise Toimkonna esimeheks.
Eesti nö ühes tükis ümberistutamine ebaefektiivse majandus- või õigemini käsumajandusega Nõukogude süsteemist ja meie maa tagasijuurutamine Läände kujutas endast rasket, kuid möödapääsmatut protsessi. Väga palju sõltub sellest, kas ettevõtted ja organisatsioonid su ühiskonnas on kohustatud, sunnitud või ka ise soovivad kasutada korrektseid raamatupidamise ja auditeerimise meetodeid ja tavasid. Tänapäeva Eesti pole neis asjus ikka veel 100% õigel teel, kuid võrreldes näiteks Ukrainaga, on meie ühiskond suuri edusamme teinud. Seda võib arvestataval määral Rita Ilissoni teeneks pidada, keda tohib õigustatult kaasaja eesti raamatupidamise emaks nimetada. Rita viis Eestis läbi sadu koolitusi, et oma selge jutuga raamatupidamisest, auditeerimisest ja finantsanalüüsist kõigepealt põhitõed ning hiljem ka finessid eesti ettevõtjatele ja paljudele teistele mõistetavaks teha. Korrektne “rehnutipidamine” on põhilisi eeldusi selleks, et Eesti riigi majandus edukalt tiksuda saaks.
Rita ei sallinud korralagedust, olles ise kunagi lausunud: “Minu jaoks on olulisim inimeste sisemine intelligents ning loodan, et inimesed suudavad nüüd ja edaspidi käituda väärikalt nii enda kui teiste suhtes.” Need asjad mis tänapäeva Eestis ikka veel paigast ära on – ja neid pole vähe – ajasid Rital harja punaseks. Samas jäi ta kurss alati konstruktiivseks.
Lõpuni pagulaskultuuri väärtuste kandja. Põgus tagasivaade Rita Ilissoni elutööle.
Rita side pagulaseestiga püsis katkematuna. Tema juured asusid paguluses, ning selle kaudu ka sõjaeelses vabas Eestis. Ta oli suhteline uunikum: üks ühest-kahest tuhandest maapaos sündinud inimesest, kellel oli võimalik end alaliselt kodumaaga siduda pärastseda, kui toss oli kommunismist välja läinud. Need inimesed võtsid seda tehes suure riski. Paljudel neist ei ole elu olmeliselt ja ka muidu kerge olnud, sest siin tuli alustada tühjast kohast. Sageli loobusid need inimesed headest töökohtadest Läänes. Ka Rita elu käis Eestis üles-alla, eriti kui pidada silmas seda, et ta oli üksikema ja “emalõvi”, kes oma nö tibukarja suureks kasvatada suutis raskuste kiuste. Paljud meie lapsepõlvekaaslased, kes võõrsile jäid, ei tarvitse täiel määral ette kujutada, kui suhteliselt keeruliselt paljude Eestisse elama tulnud “pagulapsinimeste” elud on kulgenud. Enamusele neist pole siin hinnaalandust tehtud. 2001. aastal jäi Rita leseks. Kuid ta lähtus ameeriklaste loosungist: “When the going gets tough, the tough get going”.
Ahto Reinaru on kirjutanud oma järelhüüdes Rita panusest: “Rita Ilisson töötas Eesti Raamatupidamise Toimkonna esimehena aastatel 1993-2001. Tänu temale sai Eestist esimene riik maailmas, mis seadusega kehtestas Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardid 1995. aastal oma arvestusplatvormiks. See mõjutas oluliselt Eesti ettevõtluskeskkonna kujunemist ja äratas rahvusvahelistes investorites usaldust Eesti majanduskeskkonna suhtes.”
Reinaru jätkab: “Ta on olnud rahvusvahelise audiitorbüroo Deloitte & Touche Ida Euroopa standardite juht, nõustanud Maailmapanka ja teisi rahvusvahelisi organisatsioone standardiloome alal, auditeerinud rahvusvahelisi pangandusgruppe, (ning) nõustanud ettevõtteid USAs, Kanadas, Rootsis, Norras, Poolas, Balti riikides, Aafrikas, Moldovas ja
mujal. Rita Ilissoni panust Eesti kui investeerimiskeskkonna muutmisel rahvusvahelises
kontekstis mõistetavaks ja usaldusväärseks on raske üle hinnata.”
Viimastel aastatel (oli Rita) “väga aktiivne raamatupidajate kõrgemate kutsestandarditele vastavate koolituste läbiviija.” Temast “kujunes aastatega Eesti raamatupidajate iidol, kelle loengud ja koolitused ei jätnud erialaselt külmaks või puutumata ühtki kuulajat. Ta oli metoodiline ja nõudlik õppejõud, akadeemiliste tööde juhendaja ja koolitaja kuni viimaste aegadeni. Tema töömeetodeiks olid struktuurne lähenemine, süsteemsus, (ja) ammendav põhjalikkus… Energeetika valdkonna, sealhulgas põlevkivienergeetika finantseksperdina oli tema viimaste aastate kirgi vesinikuenergial põhinevad finantsanalüüsid ja – mudelid.”
Pr. Ilisson oli raamatupidajatele suunatud teose “Hea raamatupidamistava” ja finantsistidele mõeldud käsiraamatu “Finantsanalüüs ja planeerimine” autor. Veel üks huvitav käsikiri olla olnud Rita Ilissonil hiljuti juba arvestatavalt vormi võtmas, jäi aga nüüd pooleli.
Rital oli mitmeid huvisid, nende hulgas kokandus. Temalt siis parim rosolje retsept ühel mõne aasta eest oma sünnilinnas NYis korraldatud võistlusel. Ise ütles ta mõned aastad tagasi: “Kui mul oleks enam aega, pühendaksin rohkem aega lastele. Pööraksin enam tähelepanu veeohutuse õpetamisele meie järeltulevale põlvele. Mereriigina on oluline, et Eesti elanikud oleksid veeohutuse suhtes enam teadlikud.”
Lasterikka pere emana ja pereväärtuse eest seisjana oli Rita Ilisson eeskujuks paljudele tippkarjääri tegevatele naistele. Või siis teisiti väljendades: lesestunud üksikemana kasvatas Rita mitu toredat last suureks. Noorim neist – 17-aastane Heidy – lõpetab gümnaasiumi küll alles 2020. aastal ja vanem õde Raija jätkab ülikooliõpinguid Saksamaal, eesmärgil arheoloogiks saada.
Rita oli omanäoline tegelane. Mõte, et kui inimene sureb, siis sureb sisuliselt üks terve omaette maailmakene, peab tema puhul kahtlemata paika. Et ta paljusid inimesi puudutada suutis, seda kinnitab valuline reaktsioon, mis on tulnud maailma eri paigust teate peale, et Rita elab nüüdsest peale edasi vaid meie mälestusis.
Rita karakter oli selline, et paljud inimesed Eestis ja mujal kiindusid temasse, eriti mis puutub tudengitesse ja paljudesse ettevõtjatesse ja töötavatesse inimestesse, kes käisid tema kursustel ja koolitustel.
Ise ütles ta ühele ajakirjanikule kunagi: “Eesti on alati olnud minu isade maa ja minu laste tulevik. Mulle on oluline, et Eesti oleks ja jääks riigiks, kus kõigil on hea elada, kasvatada oma lapsi demokraatlikus vaimus ja parandada seaduskuulelikult oma elu kvaliteeti.”
Vaatamata kõikidele takistustele, mida elu Ritale ette veeretas, jäi ta alati panustajaks. Panustaja oma lastesse, panustaja Eestisse, panustaja inimestesse tema ümber. Niisiis: Rita oli täis eesti jonni. Ta oli haritlane, maailmarändur, boheemlane, ja eesti patrioot, kes ei talunud rumalust ega valskust. Ta oli eeskuju teistele – mitte trafaretselt, vaid päriselt – ja hea südamega inimene, kes suutis k.a. alguses oma silmaga Tallinnas veel EV 100. aastapäeva pidustusi näha.
Rita Ilissoni ärasaatmine toimus 6. detsembril Tallinna Pühavaimu luteriusu kirikus, mille koguduse liige ta oli. Leinatalituse viis läbi Kanadas võrsunud õpetaja Gustav Piir.
Oma ema jäävad igatsema Rita lapsed: Aleksander Sui, Raimo Heikkilä, Raija Heikkilä, Henrik Ilisson, ja Heidy llisson. Tema enneaegne lahkumine siit ilmast tabas paljusid inimesi, keda Rita elu jooksul puudutanud oli, valusa löögina. Jää siis Jumalaga, Vabariigi aastapäeval sündinud Ritakene, “until we meet again”!
Jüri Estam
