1. novembril 2022 jõustus seadusemuudatus, mil-le järgi ei tohi täiskasvanu alla 16-aastasega seksuaalsuhtesse astuda. Noorte omavahelised vabatahtlikud seksuaalsuhted pole keelatud, kui partnerite vanusevahe on kuni viis aastat.
Eesti ühiskonnas aastaid päevakorral olnud mure, et täiskasvanu seksuaalsuhe alla 16-aastasega on ohuks kujunemiseas noorele, sai lahenduse. Seksuaalse enesemääramise eapiir tõusis 16. eluaastale, et noori teismelisi senisest paremini kaitsta.
„16-aastased on oluliselt küpsemad seksuaalsust puu-dutavates küsimustes kui 14-aastased noored ning täiskasvanu manipuleerimise risk on seega palju väiksem. Seksuaalsuhted täiskasvanu ja alla 16-aastase teismelise vahel olid väga ebavõrdsed ja mõjusid noortele kahjulikult. Seetõttu ei ole sellised suhted edaspidi enam luba-tud ja need on karistatavad,“ ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg.
Uuringud näitavad, et suurem osa seksuaalsuhteid 14–16-aastaste noorte hulgas leiavad aset eakaaslaste või väikese vanusevahega noor-te vahel. Seetõttu on kõrgema eapiiri seadmisel jäetud erand juhtudeks, kui tei-neteist on leidnud 14–16-aastane alaealine ja temast kuni 5 aastat vanem täiskasvanu. Suhe peab seejuures olema mõlema jaoks soovitud ja vabatahtlik.
„Endiselt ei tohi täiskasvanu astuda seksuaalsuh-tesse alla 18-aastase noorega, kui see täiskasvanu on noore pereliige või muu usaldus- või mõjupositsioo-nil olev inimene. Näiteks ei tohi ta olla õpetaja või tree-ner, kuna on oht, et ta võib ära kasutada noore sõltuvust ja enda mõjuvõimu. Nime-tatud keeld kehtib juba 2013. aastast, et kaitsta lapsi ja noori ärakasutamise eest,“ tähendas justiitsminister.
Koos seksuaalse enesemääramise eapiiri tõusuga jõustus ka muudatus, mille järgi saavad abielluda üksnes täisealised isikud.
Justiitsministeerium on koondanud veebilehele just.ee/eapiir kasulikke kontakte ja materjale, millest saavad noorte seksuaalkäitumist puudutavates küsimustes abi nii noored ise, lapsevanemad kui ka õpetajad ja spetsialistid.
Seksuaalse enesemääramise eapiiri muutmise vajalikkusele olid tähelepanu juhtinud nii lastekaitse, õiguskaitse kui ka seksuaaltervise edendamisega seotud organisatsioonid. Muudatustele eelnesid põhjalikud arutelud meedias, spetsialistide ringis ning riigikogus.
