Eelmisel sügisel Valgamaal metssigadel avastatud Aafrika katk on jõudnud Viljandimaal juba kolmandasse lauta. Väikepidajale kuuluv laut asub mõne kilomeetri kaugusel Baltimaade suurimast seafarmist Eksekost.
Sigade Aafrika katk on juba aastaid levinud Venemaal, Valgevenes ja isegi Itaalias. Eestis avastati esimene juhtum Valgamaal. Seejärel tekkisid puhangud ka Viljandimaal ja Ida-Virumaal. Seakatk on väga nakkav ja ägedalt kulgev sigade viirushaigus, mis tapab nakatunud kärsakandjatest kuni sada protsenti. Küll aga pole haigus nakkav teistele loomadele ega inimestele. Värske seakatku juhtumi avastamine Ekseko naabrusest võib suurtootmisele piirangutsooni kehtestamisel tähendada sadade inimeste tööta jäämist ja kümnete tuhandete sigade hukkamist.
Piirangutsoon tähendab tõsist lööki mitte inimesele, vaid Eesti maaelule, kinnitas Ekseko emafirma HKScan juht Teet Soorm. Kui Brüssel peaks lähinädalatel või -kuudel nimetama Valga- ja Viljandimaa kolmanda astme seakatkutsooniks, võib see lämmatada Eesti suurimate farmide tegevuse. Seda hoolimata asjaolust, et nakkust neis ei ole ja kõike on tehtud määrustepäraselt.
Umbes kahe kolmandiku Eestimaa kohta kehtib Euroopa Komisjoni otsusel juba praegu seakatku 1. või 2. tsoon. Lühidalt öeldes tähendab see nõuet farmidest pärit sealiha väga põhjalikult kontrollida, ent loomade ja liha transport pole piiratud. Kolmas tsoon seevastu tähendaks, et elusaid sigu võib viia ainult tapamajja ja eksportida saab üksnes kuumtöödeldud tooteid, mitte aga toorest liha.
Ekseko toodab 40 protsenti Eesti sealihast ja annab tööd 200 inimesele. Kokku kasvatatakse Eestis 350 000 siga.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul teevad põllumajandusministeerium ning veterinaar- ja toiduamet kõvasti teavitustööd, et veenda Euroopa Komisjoni langetama Eesti kohta suhteliselt erandlikku otsust: jätta katkukoldest kõigest 15 km kaugusel asuv suurtehas piirangutsoonist välja.
