See väike SIIL (hedgehog) leiti möödunud nädalal ühest keldrist Koplis Põhja-Tallinnas, kuhu ta oli ilmselt kogemata sisse kukkunud.
Teda turgutati (anti jõudu) vee ja ligunenud (märjaks leotatud) kassi/krõbinatega.
Loomake “nosis ja vudis minema” kirjeldas keraamik ja Kopli laste/aia savi/õpetaja Aire Hint, kes oli pääste/aktsioonis osaleja.
Kui siilid tunnevad end ähvardatuna (threatened) ehk varitseb mingi OHT (there is danger lurking), siis nad tõmbavad ennast nõnda KERRA ehk kera/kujuliseks nagu pildil.
Kõik õrnad ja pehmed kohad nagu nina/ots ja käpad tõmbab siil oma pehme kõhu ja naba alla. Siis ajab ta oma OKKAD (spines) seljal võimalikult TURRI (pointing up and outward).
Kui kellegi kohta öeldakse, et ta on TURRIS, siis see tähendab, et see inimene on pahas tujus (bristly, bristling).
Siilid on pahurad vaid siis, kui neid segatakse. Siis nad TURTSUVAD (snort, sneeze), aga ka PODISEVAD “pott, pott, pott”.
Siil ei ole Eestis haruldane (uncommon) loom, aga ega neid väga tihti ka ei näe, sest nad on ÖISE elu/viisiga (nocturnal).
Linnades elutsevad siilid inimeste aedades (mida metsikum, seda parem muidugi) ja teevad head tööd – söövad kahjureid, kes kahju (damage) teevad: putukaid ja nende vastseid (larva), nälkjaid (slugs), tuhat/1000/jalgseid, aga ka vihma/usse, konni (“Krooks!), sisalikke (lizards), madusid (“Ssssss!”) ja hiiri (“Piiks, piiks, piiks!”).
Ega me ei tea kindlalt, kas tegu oli siili/poisi või -tüdrukuga ehk nii nagu loomade puhul öeldakse: kas ta oli ISANE või EMANE.
Väga palju lugusid on räägitud just siili/poistest, kindlasti sest seda on lihtsam öelda ja 1-silbilisena (syllable) sobib paremini riimi ja laulu.
Eestis on tuntud laste/laul “Karu/laane jenka”, mille laulis kuulsaks “onu” Kalmer Tennosaar. Seda saab leida You Tube’ist ja kaasa laulda. Refrään kõlab järgmiselt:
:,
Kriimsilm, karuott ja rebane,
siilipoiss ja jänes karvane
hüppavad üheskoos,
üksmeelses tantsuhoos
karulaane jenkat.
:,
Kas teate, kes on kriimsilm? See on Eesti rahvusloom. Hunt!
Karuott andis oma nime Eesti suusapealinnale Otepääle (Karu Oti pea). Karulaan on paks mets (LAAS), kus karudele meeldib elada.
Jenka on Soomest pärit seltskonnatants. See viimane on siiski sõnast seltskond (society, social) mitte seltskonn (frog).
Eesti kultuuris on siil tuntud targa nõuandjana. Sellises rollis oli ta ka rahvuseeposes “Kalevipoeg”. Eeposes on esitatud tekkemuistend ehk tekkimise muinasjutt: siil soovitas Peipsi tagant laudu seljas toonud Kalevipojal lüüa lahingus laudadega SERVITI (serv ees), et need ei puruneks. (Vastupidine löömine oleks LAIUTI ehk laua lai külg ees).
Tänuks hea nõuande (advice) eest kinkis Kalevipoeg siilile tüki oma karusest (karvasest) vammusest, seepärast ongi siil okkaline.
