SõNA SABA: Sõnas PÕUD on peidus ÕUD

PÕUD, omastav (mille mõju?)

PÕUA, osastav (mida pelgad?)

PÕUDA. “Kestvalt kuiv (või väheste sademetega) kuum ilmastik, mis ei võimalda taimedel rahuldada oma veetarvet,” pakub Eesti etümoloogiasõnaraamat internetis.

Tõepoolest, 22. jaanikuu Postimehe “Maa-elu” lisalehes on artikkel “Taimed karjuvad kastmise järele”.

Saaremaal, ajaloolise Karja kihelkonna mail, taimede “karjumine” vaikis täpselt 2 minutit enne Koidu käesirutust Ehale ehk päiksetõusu kell 4.24 jaanilaupäeva eelsel hommikul. Magasime aidas ja äratanud oli kauge müristamine. Oli esimene suvise pööripäevajärgne öö ja tavatult vaikne võrreldes eelnevate kevadkülaskäikudega saarele. Kas käod ja ööbikud olidki väsinud või janused või pakkus äikese õhurõhumuudatus neile jõudehetke?

Päästeamet andis teada, et alates 14. juunist algas üle kogu Eesti tuleohtlik aeg ning ulatuslike tulekahjude vältimiseks on metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega aladel keelatud lõkke tegemine, grillimine ja suitsetamine.

„Kuna kevad on olnud väga kuiv ning saabunud ka selle suve esimene kuumalaine, on loodus muutunud äärmiselt tuleohtlikuks. Selleks, et ulatuslikke maastikupõlenguid vältida, kehtestataksegi tuleohtlik aeg, mis seab looduses toimetamisele mõningaid piiranguid,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.

Jaanituled siiski päris ära ei jäänud. Külajaanitulede lähedal olid valvel tuletõrje-autod ja õnneks suuri õnnetusi ei toimunud.

Tuleohtliku aja kehtestamisel hindas Päästeamet Keskonnaagentuuri ilmateenistuse tuleohukaarti: https://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/

Eesti Metsloomaühing on oma Facebooki lehel meelde tuletanud: “Kas Sinul on palav? Kui jah, siis on lindudel-loomadel samuti! Kuumalained mõjuvad nendele tegelastele eriti rängalt linnakeskkonnas, kus on vähe püsivaid veesilmi. Et aidata meie lindudel-loomadel see kuum aeg paremini üle elada, jäta neile veenõu.

Tuletame ühtlasi meelde ka seda, et äbarikuna näivaid linnupoegasid on palju liikvel. Võid neilegi jätta lähedusse madala veekausikese, kuid kindlasti ära vala vett ise neile noka vahele – nii teed rohkem kahju kui kasu! Vesi satub suure tõenäosusega neil otse kopsu, millest võib areneda kopsupõletik või linnupoeg võib lausa uppuda. Ka väga väike kogus võib palju kurja teha.”

Sõnas põud on peidus õud. Ja oht ja mure.

Liivi keeles on sama sõna pȭda “kuum ja kuiv”, vadja keeles põuta “kuiv päikesepaisteline (ilm)”, soome pouta “sademeteta ilm; põud”, isuri pouda “sademeteta ilm”, Aunuse karjala poudu “soe kuiv ilm, selge (suve)ilm”, lüüdi poud “sademeteta ilm” ja vepsa poud “sademeteta ilm”.

Sõna põud võib ka kasutada olukorra kohta, kus kedagi või midagi napib, on ebapiisavalt. “Eesti A-koondis murdis väravatepõua” on näide jalgpalli kirjeldava artikli pealkirjast. Sünonüümid on defitsiit, puudujääk, puudus, vajakajäämine, nappus.

Padu kui madal vesine koht võib olla tuletatud tüvest pada, ütleb Eesti etümoloogiasõnaraamat. Eesti keelest on laenatud läti murdeline pada “madalam koht põllul” ja pade “tiik”, teatab sama allikas. Kõnekeelne padu kui “väga, hirmus, tohutult” olevat aga tundmatu päritoluga tüvi.

Varem polnud märganudki, et Virtsu sadamas ei ole ühtegi puud. Aga kui päike lõõmab ja rändad pikakarvalise kassiga, kellel keel vestil, siis otsid meeleheitlikult puu varju nii kaua, kui parvlaeva ootad. Valitseb suurte puude põud. Auto õhujahutus ei ole ka mõistlik lahendus, kui ei ole sõidus. Muhu saare Liiva poe parklas oli ainus varjulaik suure kaubiku (kaubaauto) taga, kuhu end sättisimegi. Üpris meeleheitele ajav ja tõsiselt mõtlemapanev olukord.

Tänu meie kandi päästvale sajule ja pilves hommikule tuli meiega jaanieelsele kalmistuteringile kaasa ka tädi Pilvi.

(Kellele mõistagi tuli õnne soovida pilves ilma puhul, mida polnud enam kui kuu aega nähtud! Lisaks on tema poeg põllumees…) Pilvi väitis, et eelmise päeva leitsakuga ei oleks ta mingil juhul majast lahkunud. Nii-siis saime koos veeta mitu mõnusat ja tegusat tundi kalmistutel Saaremaa südames, kus järgnevatel päevadel toimusid surnuaiapüha jumalateenistused.

See, mille osaks said kõik, kes noorte laulupeo kontserdipäeval 2. heinakuul laulukaare all ja lauluväljakul viibisid, jääb eluks ajaks meelde. Põua kuumus oli juunikuu viimastel päevadel nii karmiks muutunud, et sajad noored rahvatantsijad vajasid meedikute sekkumist tantsupeoproovide ajal. Seega tibutamine, mis rongkäigu ajal algas ja ehmatava äiksepaugu järel vallandus kallamiseks kontserdi ajal ning lõpulaulude ajal uuesti, oli taevaõnnistus meie loodusele ja rahvale. See pani küll proovile, aga seega ühendas. Rahvas seisis kannatlikult ja ootas vihmakilede all, kuniks sadu jootis ja jootis meie püha maad, mille ülistuseks lauldud ja tantsitud. Sooja oli 18 kraadi ja tuulevaikne – see päästis hullemast.

Soovime samasugust pingelangust ja lohutust – veeõnnistust! – kõikidele ja kõigele looduses ning ohutut suve jätku!

Riina Kindlam,
Tallinn