Suri helilooja Urmas Sisask

Laupäeval, 17. detsembril suri vaid 62-aastasena Eesti üks omanäolisemaid heliloojaid Urmas Sisask (09.09.1960-17.12.2022).

Urmas Sisask õppis kompositsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel. 1985. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Tema looming on inspireeritud astronoomiast, ta on loonud ka filmi- ja teatrimuusikat.

Tema teosed on muuhulgas “Plejaadid” (1989), “Linnutee galaktika” (1991), “Jõuluoratoorium” (1992), “Leoniidid” (2001), “Pro Patria” (2003). Tema viimaseks teoseks jäi novembris Stockholmis esmaettekandele tulnud “Gloria Patri 2”, mille tekstide autor on Jaan Tammsalu.

Urmas Sisaski elutöö tema enda hinnangul on suurteos “Tähistaeva tsükkel”. See koosneb viiest osas: “Põhjataevas” (1980–1987), “Lõunataevas” (1994–1995), “Eesti rahvataevas” (kahele klaverile, 2004), “Ekvatoriaaltaevas” (2015–2016) ja “Põhjapolaartaevas” (2018). Helilooja kirjutas seda alates 28. eluaastast, kokku viis kontserditäit muusikat. Sisask kaardistas selles kogu tähistaeva, kõik 88 tähtkuju, samuti Eesti rahvataeva – Eesti vanarahva tähtkujud, mis on mõneti erinevad rahvusvaheliselt käibel olevast tähtkujude määratlusest.

aastal pälvis Urmas Sisask Eesti Vabariigi kultuuripreemia, 2001. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi. 2005. aastal nomineeriti Eesti Filharmoonia kammerkoori plaat “Baltic Voices 2” Grammy auhinnale parima koorisalvestise kategoorias. Plaadil kõlas muu hulgas ka Urmas Sisaski looming. 2010. aastal pälvis ta kultuurkapitali helikunsti aastapreemia, 2020. aastal Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia.