August 1991
On lõikuskuu
ja lõigatakse
küll hingi, haavu, südameid
ka jälle tunnustakse
nüüd riike, rahvaid väiksemaid.
Maailm peab kommunismi matuseid
Kes enne oli ninamees
nüüd isamaalsust aina õhkab
ja iga hinna eest
võimu säilitada ihkab,
kuid mõttelaad, oh häda
ikka vana tuntud rada sirkab.
Ainulaadne ajaloos:
neli kindralit, kes võõrast soost
ei oska keelt, ei oma kodakondsust
osalemas Ülemnõukogus,
riigi siseasjades neil hääleõigus.
Mõni pisarsilmi kõigil
kodakondsust jagab
ja loodab, võimupirukast nii omal
tüki tagab.
Riik tuleks kakskeelne luua
uuskodanikel eelistusi tuua.
Neilt lojaalsusvannet ära nõua,
kes kaua valitsenud Eesti randa.
Kes välja kärutada jõuaks kultuuri-kõntsa,
keelt ja võõraid eluviise?
Miks omi poegi-tütreid asumiselt koju tuua
ja tõsta Eesti iivet
kui umbkeelset järelkasvu, sõjaväge
rahval toita küllaldaselt.
Vaid ruttu teha kokkkuleppeid varjulisi
Neist rahval’ ära räägi –
Naabri heaks loo salaja uus luurevägi.
Peipsigi võiks maha müüa
ning riigi piiriks saagu Munamägi.
See on ju võidu pant –
las valitseda nullvariant
Ja miks sellegagi piirduda –
võiks lõpuks ikka liituda
ka uue Föderatsiooniga.
Aime Martinson Andra
