Kiirelt on möödunud kaks aastat, mil tähistasime 24. veebruaril 1918 väljakuulutatud Eesti iseseisvumise 100. juubelit. Tänavu 102. iseseisvuse aastal märkis 2. veebruar ka Tartus allkirjutatud rahulepingu allakirjutamise 100. juubelit, mis tähistas ka Eesti Vabadussõja lõppu.
Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust igavesest ajast igavesti, de jure, loobudes vabatahtlikult igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid olnud Venemaal maksvad Eesti rahva ja maa kohta.
Leping, mis koosneb 20. artiklist, sisaldab LISAKS sõjaseisukorra lõppemisele KA Eesti riigi tunnustamise artikleid, käsitledes piiri-, julgeoleku-, majanduse-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat.
Võrreldes neid kahte Eesti riigi ajaloo verstaposti – iseseisvuse väljakuulutamist ja rahulepingut – on kerge tulla arvamisele, et viimane on ehk isegi tähtsam kui esimene, olles uskumatute unistuste täitumine, mille seeme sai külvatud kaks aastat varem ja kastetud noore riigi kalli verega. Samal ajal tunnistades, et teine verstapost ei oleks olnud mõeldav ilma esimeseta. Nii võime uhkusega mainida, et julge pealehakkamine on pool võitu.
Eesti iseseisvuse aastakümnete jooksul on aga sündinud de facto, et Venemaa murdis Tartu rahu kokkuleppe, valitsedes Eestis kui okupatsiooni võim kuni 1991. aastal julge pealehakuga Eesti taas saavutas iseseisvuse – seekord ilma verd valamata. Nüüdseks on olnud Eesti võõrvõimust vaba 51 aastat ehk samapalju aastaid kui hõivatud okupatsiooni võimust.
Ometi tähistasid eestlased vabas maailmas alati 24. veebruaril Iseseisvuspäeva, kandes Kõigevägevama poole oma tänu ja palveid, mida võõrvõimu all ei tohtinud teha. Alles järgneval aastapäeval tohime nentida, et vabaduse aastad on saanud võidu hõivatud aastate üle.
Seega palvetame: Armas Jumal taevas, meie täname Sind, et oled kuulnud meie palveid ja vabastanud meie maa ja rahva vaenlase rõhuva ja kurnava käe alt. Me täname Sind, et Eesti rahvas on võinud järjekordselt elada 28 ja pool aastat iseseisvana ja teinud suuri majanduslikke, tehnoloogilisi ja poliitilisi edusamme.
Meie palume andestust oma pattudele ja üleastumistele, mida meie Sinu silmis oleme teinud. Sa näed, et kõik ei ole usuliselt korras meie maa ja rahvaga. Pool sajandit elu Jumalakartmatu valitsuse all on jätnud oma jäljed ja haavad, mis ei ole veel täiesti paranenud. Leidub nii mitmeidki, kes ei teeni oma südames Sind,
Meie palume, et kogu Eesti rahvas, nii kodu-Eestis kui välismaades hakkaks kummardama Sind. Me palume Jumalakartlikku meelt meie kodudesse ja koolidesse, aga eriti meie kirikutesse.
Armas Taevane Isa, meie anname sinu kätesse Eesti maa ja rahva, presidendi, valitsuse, sõjaväe ja kõik riigiametnikud, Me palume ka Ameerika Ühendriigi valitsuse ja presidendi eest sel äreval ajaloomomendil. Anna kõigile rahuotsivaile riigijuhtidele tarkust, tasakaalukust ja jõudu võidelda terrorismi vastu.
Meie austame ka neid, kes on välja astunud meie maa ja rahva vabaduse eest ja ka neid, kes on sealjuures andnud oma elu. Ole ja jää Sina ise nende omastega.
Ja nüüd palume veel sel 102. Eesti Vabariigi aastapäeval, et kui Sina, armas Jumal tuled jälle Eesti rahvale õiguses ja õigluses, et võiksime siis koos Sinuga olla võidukad ja saada Sinu suure armu osalisteks,
Tänagem Issandat, sest Tema on hea ja Tema heldus kestab igavesti. Aamen.
Õpetaja praost em. Uudo Tari
