Ironman Tallinn 2018
Eesti spordi viimaseid nädalaid sisustas vaimustus autorallisõitjate Ott Tänaku ja Martin Järveoja Soome MM-etapi hiilgevõidu üle, nüüd on aga põletavaim küsimus, kas odaviskaja Magnus Kirt küünib Berliinis Euroopa meistrivõistluste medalini. Või hoopis kümnevõistleja Maicel Uibo? 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi?
Jyväskylä MM-rallil, kus tehakse 60-meetriseid hüppeid, raja ääres on tuhandeid eestlasi ja 15 aastat tagasi võitis Marko Märtin, tegid Tänak ja ta kaardilugeja Järveoja puhta töö, juhtides rallit sisuliselt algusest lõpuni, võites 23 kiiruskatsest 12 ja edestades teise koha meest Mads Östbergi enam kui poole minutiga.
MM-sarja üldarvestuses on Thierry Neuville’il punkte 153, tiitlit kaitsval Sebastien Ogier’il 132, Ott Tänakul kolmandana 107. Kõik, ka kuld pole eestlastele vähemalt teoreetiliselt veel kadunud, aga paljugi saab selgemaks 16.-19. augustil peetaval Saksamaa rallil.
Eestlased on andekad roolikeerajad – kunagise ralliässa Uno Aava järel tuli viis MM-rallit võitnud Marko Märtin, siis Urmo Aava, nüüd on WRC-autodel maailma üks tipp Ott Tänak, viimati Jyväskyläs võitis klass lahjemas R2 klassis MM-etapi Ken Torn (kaardilugeja ülikogenud Kuldar Sikk).
Aga Soome ralli kohta saab juba öelda, et mullune lumi. Alates esmaspäevast kütab spordisõprade meeli kergejõustiku EM Berliini 1936. aasta olümpiastaadionil. Eesti saatis sinna 22-liikmelise võistkonna ja võib päris kindlalt öelda, et kaugeltki kõik pole „tähtis on osavõtt, mitte võit“ sportlased.
Eestil on Berliinis kolm trumpässa, kellelt loodetakse ei vähemat kui medalit. Kõigepealt muidugi Tõrvast pärit odaviskaja Magnus Kirdilt, kes viinud tänavu Eesti rekordi 89.75ni, alistanud korduvalt kõik kolm sakslasest 90-meetri meest, võitnud kaheksa võistlust järjest, sealhulgas ka Teemantliiga etapi. Kui Kirdil sellist jaksu ja stabiilsust veel salves on, võib kõike
juhtuda.
Kui Kirt on maailma tänavuses edetabelis neljas, siis kümnevõistleja Maicel Uibo isikliku rekordi 8512 punktiga koguni liider. Tõsi, favoriit Kevin Mayer pole tänavu kümmet ala teinud, ja üldse on mitmevõistlus raskemini ennustatav ala kui jooksu- või heitealad. Igatahes on aga selge, et kui Uibo suudab võistluse tervena läbida ja oma tasemel kümme ala kokku panna, on ta EM-il üks poodiumikandidaate.
Eesti kolmas soosik on neli aastat tagasi 400 m tõkkejooksus Euroopa hõbeda teeninud Rasmus Mägi. Oma isikliku rekordi 48,40-ni pole Rasmus tänavu küll jõudnud, kuid jooksis siiski hiljuti aja alla 49 sekundi ning võib reaalselt pronksmedalile kandideerida.
Kui nüüd mõned niinimetatud mustad hobused ehk võimalikud üllatajad esile tuua, siis võivad neiks olla Berliinis oma karjääri lõpetav kettamees Gerd Kanter ja kaugushüppaja Ksenija Balta. Kanter võib ühe üliõnnestunud 66-meetrise heitega (tänavune tippmark küll vaid 64.46) pronksile mõelda, Balta pole varbaluumurrust paranenuna ühtki võistlust teinud, aga on plahvatusvõimeline nagu alati. Üks võimalik üllataja paraku vaatab EM-i kodus telerist. See on kuulitõukaja Kristo Galeta, kes üritas Eesti Kergejõustikuliidule oma reegleid sättida ja kui tal EM-normist kolm sentimeetrit puudu jäi, karistas EKJL teda sellega, et mehele wild card’i ei taotlenud. Mõni päev hiljem tõukas Galeta Lihulas vihaga neljanda eestlasena üle 20 meetri, aga rong oli juba läinud.
Kui viimase aja õnnestumistest kirjutada, siis ei saa mööda minna 5. augustil Tallinnas korraldatud esimesest täispikast ironman triatlonist. Uskumatu, aga 3,8 km ujumist, 180 km jalgrattasõitu ja 42,195 km jooksu tuli läbima enam kui 1400 sportlast ja suurvõistlus õnnestus
igati. Kodupubliku ees tegi lahkumisetenduse Eesti raudmees Marko Albert ja kuigi paistis üsna pikalt, et kuldset etendust, siis kümnel viimasel jooksukilomeetril läks Albertil ikkagi nii raskeks, et ta pidi kaks konkurenti mööda laskma. Aga müts maha tema ees ikkagi.
Suured õnnestujad olid läinud nädalal ka Gstaadis karjääri jooksul esimest korda ATP taseme tenniseturniiri poolfinaali jõudnud ning taas maailma edetabeli esisajasse tõusnud Jürgen Zopp ja neljarattaliste mootorrataste ehk quadracer’ite Euroopa meistrivõistlustel teise järjestikuse kulla võitnud Kevin Saar. Vaid 18-aastasele Saarele algas tiitli kaitsmise hooaeg mitme ebaõnnestumisega, aga siis tulid etapivõidud ja viimasel võistlusel oli pearivaali ebaõnn vesi eestlase veskile ning nii tõusis ta taas võidukarikat vastu võtma.
Küll tuleb aga ära nimetada ka viimase nädala suurimad altminejad. Üllatuseks olid need Eesti läbi aegade üliedukad sõudjad, kes jäid Glasgows Euroopa meistrivõistlustel nii neljapaadi kui
kahelisega konkurentsitult viimasteks. Küll otsiti optimaalset koosseisu, küll vahetati paati, miski ei pannud mehi vee kohal lendama. Kuu aja pärast on Bulgaarias maailmameistrivõistlused – kas selleks ajaks leitakse mingi retsept?
Enn Hallik
