Tallinnas Vabaduse väljakul mälestati 3. jaanuaril piduliku tseremooniaga Vabadussõjas langenuid ning tähistati 104. aasta möödumist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud relvarahust.
Kaitseminister Hanno Pevkur asetas Vabadussõja võidusamba jalamile pärja „Eesti rahvalt“.
„3. jaanuaril 1920 vaikisid Vabadussõjas Eesti sõjameeste vintpüssid, kuulipildujad, kahurid ja soomusrongid. Algas lõplik vaherahu. Kuu aega hiljem raiuti eestlaste võit Tartu rahulepinguga kivisse ning maailmakaardile tekkis de facto uus iseseisev, edumeelne ja rahuarmastav riik,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur oma kõnes.
Kaitseminister lisas, et Vabadussõda andis meile õppetunni, et oma maad tuleb agressori eest kaitsta esimesest meetrist alates, sest hiljem on seda palju raskem tagasi võita.
Õnneks ei olnud Eesti Vabadussõjas üksi ja Eesti ei unusta kunagi seda, kuidas Soome, Taani ja mitmete teiste riikide vabatahtlikud tulid selles kriitilises olukorras Eestile appi.
Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele umbes 75 000 võitlejat, kellest hukkus üle 6000 sõdurit.
Nõukogude Venemaaga sõlmiti vaherahu 31. detsembril 1919. Vaherahu kokkulepe nägi ette sõjategevuse lõpetamise Eesti ja Nõukogude Vene vahelisel rindel 3. jaanuaril
1920. aastal kell 10.30. 2. veebruaril 1920 kirjutati alla Tartus rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga. 1920ndatel aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminut austamaks neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid Vabadussõjas ja andsid seal oma elu Eesti vabaduse eest.
Allikas: VES/delfi.ee
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu