Võis vägagi karta, et ajal, mil Eesti suusatajate maailmasaavutused on vajunud skandaalide tolmu sisse ja kogu sporti murrab Covid-19 pandeemia, pole meil talispordihooaja algusest midagi head loota.
Ent võta näpust. Suuri tiitleid ja medaleid küll viimatisel nädalavahetusel ei toodud, aga kui ikka päris madalseisus oled olnud ja taevas pakse pilvi täis, tuleb ka väiksematest kordaminekutest rõõmu tunda.
Eesti ainus põhjamaa kahevõistleja (suusahüpped pluss murdmaasuusatamine) Kristjan Ilves elab ja treenib sel hooajal koos Norra koondise ehk maailma tippudega.
Ja on taastanud paari aasta taguse enesekindluse.
Norra meistrivõistlustel sai ta neljanda ja viienda koha, esimesel maailma karikavõistluste etapil Soomes Rukal oli kahel päeval viies.
Suusahüpetes on ta üks maailma kahevõistlejate paremaid, sõiduski kannatab nüüd senisest rohkem ässade tempos kaasa minna.
Nii teeb Ilves loodetavasti senise karjääri parimat hooaega.
Suurima üllatusega sai Soomes Kontiolahtis alanud laskesuusatajate MK-sarjas hakkama Tuuli Tomingas, kes teenis 7,5 km kahe tiiruga sprindidistantsil seitsmenda koha.
Mis on tema seni parim tulemus. Eesti naistest oli viimati selline sähvatus kümmekond aastat tagasi, kui Eveli Saue oli MK-sarjas korra viies.
Kui veel kaugemale tagasi vaadata, siis 1984-87 tuli Kaija Parve seitsmekordseks maailmameistriks, ent siis oli naiste laskesuusatamine veel lapsekingades nišiala, kaugel praegusest kandepinnast, tasemest ja populaarsusest.
Tomingas oli nüüd Kontiolahtis tubli ka 15 km nelja tiiruga distantsil, teenides 26. kohaga MK-punkte. USAs õpingud lõpetanud Johanna Talihärm sai 31. koha.
Hästi on MK-sarja alustanud ka Eesti suusahüppaja Arti Aigro. Poolas Wislas oli ta 26., Soomes Rukal sai esimesel päeval karjääri kõrgeima ehk 14. koha.
Teisel päeval üllatas Arti avavoorus koguni 134 meetrit pika hüppe ja viienda kohaga, paraku läks teine katse täiesti untsu ja lõpuks sai kirja 30. koht. Ent potentsiaali Aigro igatahes näitas.
Veel üks noor Eesti talisportlane pani endast kõnelema.
See on iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus, kes käis Grand Prix võistlusel Moskvas, tegi seal oma isikliku punktirekordi ja sai kuuenda koha.
Seega on justkui hästi ja jälle huvi talispordiuudiseid jälgida. Aga pole head ilma halvata.
Eesti talispordi absoluutne tipp, trikisuusatamise maailmameister Kelly Sildaru plaanis oma pika koroonaviirusest tingitud võistluspausi lõpetada Austrias MK-sarja pargivõistlusel.
Paraku juhtus asi, mis temaga kunagi pole juhtunud – 18aastane Kelly kukkus soojenduslaskumisel näoga valusalt vastu maad ja vigastas põlve.
Trauma pole küll tõsine, ometi pidas Sildaru tuleviku nimel õigeks võistlusest loobuda.
Tuletagem meelde – Kelly on võitnud oma peaaegu viieaastase karjääri jooksul kõik 30 pargivõistlust, millel osalenud.
Ja seegi kord oli ta eelvõistluse 92 punkti parem, kui võitja tema osaluseta finaalis kogus.
Ent muust spordist ka. Eesti jalgpallimeeskond pidas maavõistluse neljakordse maailmameistri Itaaliaga ja viimased mängud Rahvuste Liiga tugevuselt eelviimasel tasandil.
Itaalia saatis eestlaste vastu oma B-koondise, ent taseme vahe oli siiski sedavõrd suur, et Itaalia varumehedki lustisid ja mängisid eestlastega kui kass hiirega.
Skooriks tabloole jäi Itaalia 4, Eesti 0. Rahvuste Liigas kaotati Skopjes Põhja-Makedooniale 1:2 ja tehti Tbilisis Gruusiaga 0:0 viik.
Saldoks kujunes kolm viiki ja kolm kaotust, mis tähendas oma liigatasemel viimast kohta ja eelseisvaid üleminekumänge vältimaks viimasesse ehk mudaliigasse kukkumist.
Märkida võib sedagi, et Eesti jalgpallimeeskond on nüüd võiduta 16 mängu järjest (viimati võideti poolteist aastat tagasi Gibraltarit, mis teatavasti ju riik polegi).
Läbi sai ka rahvusmeeskonna peatreener Karel Voolaiu leping.
Pallimängudest veel. Eesti korvpallimeeskond jätkas Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsioonimänge kodus Venemaa vastu.
Viirust täis ja reisikeeldudega maailmast ei õnnestunud Eestil kõiki oma parimaid poegi kokku korjata ja nii kaotati Venemaa võimsale tiimile suurelt 56:84.
Teine mäng pidanuks olema Põhja-Makedoonia vastu, paraku andis osa külalisi positiivse viiruseproovi ja see kohtumine jäi ära.
Teatavasti andis end alguses NBA drafti üles kolm noort eestlasest korvpallurit Henri Drell, Sander Raieste ja Maik-Kalev Kotsar.
Kaks esimest võtsid end kiiresti maha, sest lootust valituks saada ei olnud.
Kotsar, kes end USA üliõpilasliigas NCAA heast küljest näidanud, oli küll mitme NBA klubi huviorbiidis, aga kaubaks siiski ei läinud.
Nii on ainus NBAs mänginud eestlane ikka 1996. aastal Utah Jazzi valitud ja hiljem mitmes klubis mänginud Martin Müürsepp.
Tõsi, ta pole ainus ega esimene eestlane, kes NBAsse sai – Jaak Ardoni valis 1962. aastal Chicago Zephyrs, paraku Ardon mänguaega NBAs kirja ei saanud.
Koroonaviirus on tekitanud huvitava situatsiooni võrkpallis.
Euroopa tugevuselt teises CEV karikasarjas andsid end Eesti meeskondadest üles nii Saaremaa kui Pärnu meeskonnad.
Kummalgi on nüüd kirjas kolm võitu ja mõlemad on jõudnud veerandfinaali ehk Euroopa kaheksa parema sekka.
Aga seda ühtki mängu pidamata! Sest ikka on juhtunud nii, et Covid-19 viirust kartes või väheseid ja kalleid reisivõimalusi vaagides on eestlaste närvid vastu pidanud ja vastased loobunud.
Mis nüüd edasi? Saaremaa ilmselt võtab ette pika bussisõidu kusagile Ukrainasse järgmise vastase juurde, pärnakad aga teatasid, et Türki ülitugeva Ankara klubi vastu raha raiskama ja tervisega riskima ei lähe.
Veerandfinaali jõudmise eest on juhendis kirjas 10 000 eurot preemiat, eks näis, kas see makstakse pärnakatele ka lillegi liigutamata välja? Niisugune imelik on praegu maailm.
Mis saab olümpiamängudest?
Jaapan küll kinnitab, et Tokyo 2020 suveolümpia toimub 2021 suvel ettenähtud ajal ja igal juhul.
Aga kas eestlased seda, 2022 Pekingi taliolümpiat ja 2024 suveolümpiat ka oma teleritest näevad, on kahtlane.
Eesti Rahvusringhäälingul seda raha, mida teleõiguste omanik Discovery küsib, pole, samuti pole piisavalt maksujõulised Eesti kommertstelejaamad.
Täiesti uus olukord Eesti spordisõbra jaoks.
Enn Hallik
