Tallinna rahvaarv kasvab. Üha suurem roll elanike arvu kasvus on välisrändel. Tallinna atraktiivsuse tagavad nii tugevad ülikoolid kui ka siinsed töökohad.
Viimase kümne aastaga on Tallinn märgatavalt kosmopolitiseerunud, tuues linnaruumi aina enam võõrkeeli ja eksootikat. Aastaks 2050 prognoositakse, et Eesti pealinna lisandub 100 000 uut elanikku, kellest suurem osa rändab siia mujalt maailmast.
Paljuski tänu välisrändele on Tallinna rahvaarv sel sajandil koguni 38 000 inimese võrra kasvanud.
Suurem osa mujalt maailmast saabunutest on asunud elama kesklinna, mis on seetõttu linnaosadest kõige kiiremini uusi elanikke kogunud. Viimaste andmete kohaselt elab kesklinnas 65 372 inimest. 2050. aastaks prognoositakse selleks arvuks aga 109 739. “Näeme, et kes mujalt saabuvad, nende elukohad ei paikne päris samamoodi kui neil inimestel, kes Tallinnas juba elavad, seetõttu välisränne mõjutab erinevalt eri linnaosade rahvastiku muutust,” ütles teadlane Tiit Tammaru.
Ka Haaberstis ja Pirital on rahvaarv kasvanud. Seal on see aga toimunud eeskätt Tallinna muude linnaosade arvelt. Populaarseim on Haabersti, kuhu on mujalt Tallinnast elama kolinud üle 2700 inimese. Ligi 180 uut elanikku on saabunud Haaberstisse ka teistest Eesti paikadest ja pea 1000 inimest muudest riikidest.
Põhja-Tallinna rahvastik on samuti kasvanud eeskätt tänu välismaalastele, keda on sinna lisandunud pea 2600. Teistest Eesti paikadest on Põhja-Tallinna tulnud veidi üle 400 inimese. Lasnamäelt näiteks on aga mujale Tallinasse lahkunud üle 600, Mustamäelt üle 900 inimese.
2023. aasta 1. novembri seisuga elas Tallinnas 462 120 inimest.
VES/Pealinn.ee
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu