14. juunil 2015 EELK Tartu Pauluse kiriku ees. Vasakul EELK Tartu Pauluse koguduse õpetaja piiskop Joel Luhamets. Sinimustvalget lippu kannab Tartu Memento esimees Enn Tarto. Tartu Memento lippu kannab Tartu Memento juhatuse liige Jaan Haring. Foto: Endel Prost
14. juuni küüditamise mälestus- ja riiklikul leinapäeval heisati Tartus linna asutustel ja paljudel majadel juba hommikul sinimustvalged leinalintidega lipud. Kalmistutel asetati saatuskaaslaste haudadele pärgi ja leinaküünlaid. Kell 10.00 helisesid 74. juuniküüditamise leinakellad Tartu kirikutes. Koguneti Pisarate pargis, kust kell 11.00 siirduti rongkäigus Pauluse kirikusse. Ürituse korraldas MTÜ Ristideta Hauad ja erakond EVP-PK.
Kell 12.00 algas Tartu Memento poolt palutud mälestusjumalateenistus EELK Tartu Pauluse kirikus leinalippude piduliku sissetoomisega. Sinimustvalget lippu kandis Memento esimees Enn Tarto, Tartu Memento lippu juhatuse liige Jaan Haring. Leinalipp oli ühenduse Ristideta Hauad poolt. Südamliku leinajumalateenistuse pidas EELK Pauluse koguduse õpetaja piiskop Joel Luhamets.
Edasi suunduti kirikust väärikas rongkäigus rohkete leinalintidega sinimustvalgete lippude saatel Rukkilille (Pepleri 27) juurde, kus peeti mälestus- ja leinaüritus, korraldajaks Tartu Memento juhatuse liige Endel Uudevald. Peale hümni laulmist palus Tartu Memento esimees Enn Tarto mälestada hukkunuid leinaseisakuga.
Palvusega esines EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja praost Ants Tooming. Enn Tarto mainis oma lühisõnavõtus, et kommunismi- ja natsismikuriteod on aegumatud. Sõna võttis ka Tartu linnavolikogu esimees Vladimir Šokman ja asetas leinapärja, samuti Tartu maavalitsuse esindaja. Leinapärja asetas ka Eesti Kaitseliidu Tartu malev, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse esindus ja Vironia esindaja, kelle hulgas oli hulgaliselt noori. Tartu Memento poolt asetasid pärja Enn Tarto ja 1941. aastal küüditatud Valve Luuka, Eha-Kai Uibo ja Rutt Kresling. Vabaerakonna nimel võttis sõna ja asetas pärja Krista Aru. Ansambel Vanad Viisid laulis küüditatute mälestuseks. Kotka keldris näitas Eesti Vabaerakond tasuta filmi “Risttuules”, mida oli vaatama tulnud ligikaudu 150 inimest.
Kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta
8. juulil 2015 algusega kell 13.00 toimus Tartu Memento poolt korraldatud mälestus- ja leinatalitus Tartus Pauluse kalmistul 8. ja 9. juulil 1941. aastal Tartu vanglas mõrvatute mälestusmärgi juures, mis jätkus Antoniuse õues.
1941. aasta juunikuu lõpus ja juulikuu alguses oli vanglas 619 vangi. Neid veeti autobussidega Tartu raudteejaama. 4. juulil oli vanglasse jäänud 72 vangi. Juuni lõpul kommunistide poolt läbiviidud arreteerimised jätkusid. Vangide arv kasvas.
EK(b)P Tartumaa komitees toimunud nõupidamisel võeti Tartu NKVD osakonna ülema P. Afanasjevi ja EK(b)P keskkomitee sekretäri Abronovi nõudmisel vastu otsus vangid hukata. 8. ja 9. juulil 1941 hukati Tartu vanglas 193 süüta inimest, nende seas 20 naist. See on aegumatu inimsusevastane kuritegu.
Mõrvaohvrid olid maetud vangla sauna õuele (tänapäeval Antoniuse õu). Sauna õuel asunud kaevu maeti 18 mehe ja ühe naise surnukeha. Varem valmis kaevatud esimesse kaevisesse oli maetud 74 meest ja 19 naist, teise kaevisesse 80 meest.
Mälestus- ja leinatalituse läbiviimist juhatas Tartu Memento esimees Enn Tarto. Leinalintidega lippu hoidis Jaan Haring, leinapärja asetas Tartu Memento juhatusest Endel Uudevald. Väga südamliku leinajumalateenistuse pidas EELK Tartu Maarja koguduse õpetaja Joonas Toivanen. Tartu linnavalitsuse ja Tartu linnavolikogu poolt esines lühisõnavõtuga ja asetas leinapärja Tartu linnavolikogu esimees Vladimir Šokman.
Lühisõnavõttudes meenutati Aksel-Erich Vooremaad (hukatud 8. juulil 1941), Tartu praostkonna abipraosti ja EELK hooldusnõukogu liiget, Eesti Kaitseliidu Tartu Maleva õpetajat. Korduvalt nimetati Jüri Parijõgi, kirjanikku, Tartu õpetajate seminari direktorit (hukatud 9. juulil 1941).
Mõlemal mälestusüritusel palus Enn Tarto mälestada leinaseisakuga kõiki küüditamiste ohvreid ja 8.–9. juuli Tartu vangla massimõrvaohvreid, kõiki poliitvange, kõiki Eesti eest võidelnuid kogu maailmas, nii natsismi- kui kommunismiohvreid, Eesti sõjapõgenikke kogu maailmas, Eesti eest võidelnud relvavendi, metsavendi, õpilasvabadusvõitlejaid, avalik-õiguslike vahenditega Eesti Vabariigi taastmise eest võidelnuid, taastatud Eesti Vabariigi eest langenud võitlejaid, meie keskelt pidevalt lahkuvaid kaasvõitlejaid, kaaskannatanuid ja hukkunuid. Me ei tohi loobuda Tartu rahust.
Jumal aidaku meid, Eesti riiki ja rahvast!
Kokkuvõte Enn Tarto kirjeldusest
