Tartu rahu 92. aastapäeval 2. veebruaril tuletati taas kord meelde, et Setumaad ei tohi ära anda ning seitsme aasta eest Vene-maaga sõlmitud piirileping tuleks kõrvale heita.
Traditsiooniliselt algas Tartu rahu aastapäeva tähistamine pärgade asetamisega Tartu vabadussamba ehk Kalevipoja kuju jalamile. Oma pitseri tänavuaastasele mälestusüritustele pani ka enam kui 20-kraadine pakane, mistõttu rahulepingu sünnihoone juurde Vanemuise tänaval kogunes vaid paarkümmend inimest.
Kõnekoosolekut ilmestasid varasematestki aastatest tuttavad plakatid, milles nõutakse Setumaa kinkimise peatamist ning 2005. aastal Venemaaga sõlmitud piirilepingu ajaloo prügikasti viskamist.
Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo arvab, et Eestil on Tartu rahulepinguga tegelikult kolm võimalust: Eesti peaks otsustama, kas jätta Tartu rahuleping veel edasi laagerduma; nõuda õigus Haagi kohtu kaudu välja või minna Läti teed ja sõlmida Venemaaga uutel alustel piirileping.
"Me peame endalt küsima, mis on Tartu rahuleping ja mida ta meile tähendab. Kas ta tähendab eelkõige piiri või tema peamine väärtus lepinguna on sümboolne ehk niiöelda riiki rajav," rääkis Mälksoo intervjuus Vikerraadiole.
Mälksoo sõnul peame kaaluma, mis neist aspektidest kõige tähtsamad on, ja siis otsustama.
VES/ERR
