Kaks Tartu Ülikooli juhitavat rahvusvahelist teaduskonsortsiumi said Euroopa Komisjonilt kokku 30 miljonit eurot, et arendada järgmise kuue aasta jooksul Eestis kahte teaduskeskust, millest üks tegeleb sünteetilise bioloogia digitaliseerimise ja teine personaalmeditsiiniga. Keskustesse investeerib 30 miljonit ka Eesti riik.
Tippteaduse kõrval annavad keskused hoo sisse nii digitaliseeritud biotööstuse arengule kui ka andmepõhiseid tervishoiuteenuseid välja töötavatele uusettevõtetele.
Tartu Ülikooli laboris arendavad teadlased baktereid, mis suudaksid siduda süsihappegaasi ning sünteesida sellest jätkusuutlikke materjale. Praegu tehakse seda kõike veel nii-öelda põlve otsas, ent 30 miljonit eurot loob täiesti uue võimekuse.
“See on tõepoolest väga suur muutus ja sellest tuleb revolutsiooniline areng kogu Eesti molekulaarse teaduse jaoks. Meie partner Novo Nordiski teaduskeskus Taanis on arendanud ainulaadse keskuse mudeli maailmas, mille me toome Tartusse üle. Me loome mitu digibioüksust ja loome sellise asja, mis on saalitäis pipeteerimisroboteid ja aparaate, nii et me suudame ööpäevas tuhandeid rakke ja uusi geneetiliselt muudetud rakke läbi analüüsida. Sest tegelikult on probleem selles, et meil on praegu kliimakatastroof ja ökoloogiline katastroof. Tegelikult on rohepöörde lahendus sünteetiline bioloogia,” rääkis Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog.
Seega ulatub elusate süsteemide ümberdisainimisega tegelev sünteetiline bioloogia ravimitööstusest ehitusmaterjalide ja energeetikani.
60 miljonist teise poole sai keskus, mis pühendub täielikult inimesele. Koostöös Tartu Ülikooli kliinikumiga loodava keskuse eesmärk on jõuda selleni, et kliinilise geneetika teadus oleks ühendatud patsientide igapäevase diagnostika ja raviga.
“Personaalmeditsiini keskus, mis toetusega luuakse eri instituutide ja kliinikumi koostöös, selle roll saabki olema peamiselt kõikide erinevate klotside, sidusrühmade kokkutoomine, et üheskoos viia personaalmediitsiin pärisellu, vähemasti palju lähemale. Kliinilised uuringud projekti enda sees, need kindlasti on sellised, mis saavad praktilise rakenduse. Teine osa on, et plaanis on umbes 10 000 inimese genoomi sekveneerimine, et paremini kirjeldada geneetilist varieeruvust, mis meil on. Ja seda arvesse võtta oma tegevustes. Ja ka meditsiinisüsteemi andmete korrastamine ja paremini analüüsitavaks muutmine on laiem eesmärk,” lausus Tartu Ülikooli evolutsioonilise genoomika professor Mait Metspalu.
Mõlemas arendatavas teaduskeskuses on oluline osa bioinformaatikal.
“Need uued keskused annavad Eesti niigi maailmakuulsale IT-sektorile uue väljundi, sest on avanenud suur suund, luuakse IT-tööriistu biotehnoloogiale. Kui seni on meie IT-sektor tegelnud teiste asjadega, siis nüüd bioloogias ja sünteetilises bioloogias avaneb uus nišš ja me tahame luua seose Eesti molekulaarbioloogia ja Eesti IT-sektoriga, et tuleks ka majandusse väga tugev väljund,” ütles Loog.
Rektor Toomas Asseri sõnul tõi projektidele uhke teadusgrandi nende innovaatilisus.
“Nii sünteetilise bioloogia suund, aga ka meile pikemalt teadaolev geneetika ja personaalmeditsiini valdkond, need mõlemad on väga innovaatilise lähenemisega ja see on suur tunnustus, et see suund on õige,” lausus Asser.
VES/ERR
