Sel aastal kandideerib Tartu Ülikooli õppima 9427 inimest, kes esitasid kokku 12 448 avaldust. Sisseastumiseksamid toimuvad 10. juulini.
Kõrghariduse esimese astme õppesse astumiseks esitati 8657 nõuetekohast avaldust, magistriõppesse 3387 ja doktoriõppesse 404 avaldust. Esimene aste hõlmab bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- ja integreeritud õpet.
Kõrghariduse esimesel astmel on juba praegu vastuvõtu taganud 1520 kandidaati, kes on ületanud vastuvõtulävendi riigieksamitulemustega või täitnud eritingimusel kandideerimise nõuded. Eritingimusel saab õppima asuda 371 kandidaati, kes sooritasid kevadel Tartu Ülikooli akadeemilise testi vähemalt 65 punktile, ja 155 noort, kes pääseb ülikooli tänu suurepärasele tulemusele riiklikul või rahvusvahelisel aineolümpiaadil.
Populaarseimad esimese astme õppekavad on õigusteadus – 633 kandidaati – ja informaatika – 623 kandidaati. Samuti on endiselt suur huvi psühholoogia (387) ja füsioteraapia vastu (308). Sessioonõppekavadest on suurima kandidaatide arvuga „Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses keskkonnas“ (320) ning „Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus“ (242).
Vastuvõtutingimuste muutmise tõttu on sel aastal vähem kandidaate arstiteaduse erialal, kuhu esitati kokku 295 avaldust. Kui varem sai arstiõppesse kandideerida eesti keele ja laia matemaatika riigieksami tulemusega, siis sel aastal tuleb läbida akadeemiline test, keemia ja füüsika komplekseksam ning intervjuu. Vastuvõtutingimuste muudatuse põhjuseks on soov saada meditsiiniteaduste valdkonda õppima parimad üliõpilased, kes on oma erialavalikus kindlad, sest õpe on mahukas ja nõudlik, kestab kaua ning eeldab maksimaalset pühendumist.
Magistriõppes on suurima huviga erialad logopeedia (154 avaldust), informaatika (135), kaasaegne majandus (134), eripedagoogika (125) ja tarkvaratehnika (120).
VES / Tartu Ülikool