Ämblikusiid on peaaegu kõige tugevam looduslikult esinev materjal, mis inimesele teada.
Grafeenina tuntud ühe aatomkihi paksuseid süsinikulehti võib pidada seevastu kõige tugevamaks inimeste loodud materjaliks.
Ämblikega katseid teinud teadlased märgivad, et tehismaterjalidega kokku puutunud ämblikud punuvad tavapärasest oluliselt tugevamaid võrke, kirjutab ERR Novaator.
Itaalias asuva Trento ülikooli materjaliteadlaste tehtud katse oli sirgjooneline.
Nicola Pugno pihustas kolleegidega vastavat viit ja kümmet väriämblikku aerosooliga, mis koosnes kas 200–300 nanomeetrise läbimõõduga grafeeniosakestest või süsiniknanotorudest.
Mõnede ämblike siidi kvaliteet muutus seepeale halvemaks, teiste kedruse tugevus kasvas aga oluliselt.
Tugevaimate kiudude tugevus ületas liigi Caerostris darwini punutud võrgu niitide tugevust lausa 3,5 korda, C. darwini kedrus on omakorda kevlarist kümme korda tugevam.
Töörühm pole kindel, kuidas süsinik siidi tugevdas. Ühe võimalusena kleepusid süsiniknanotorud või grafeen siidi külge pärast selle väljutamist.
Alternatiivselt, ja Pugno hinnangul tõenäolisemalt, jõudsid tehismaterjalid aga ämblike organismi, kus need leidsid rakendust siidi ühe allikmaterjalina.
Igal juhul ei lõppenud katse ämblike jaoks kõige paremini – katsealustest neli surid juba enne võrgu punumist.
Pugno ja ta kolleegide sõnul demonstreerib eksperiment, et niigi tugevaid bioonilisi materjale on võimalik grafeeni ja süsiniknanotorudega veelgi tugevamaks muuta.
Katset kirjeldatakse veebis http://arxiv.org/abs/1504.06751
forte.delfi.ee
