Foto: Postimees
Teadlased ja üliõpilased korraldasid 13. veebruari pärastlõunal Tallinnas Stenbocki maja ees meeleavalduse, nõudes teadusele lisaraha.
Teadlased teatasid enne meeleavaldust, et teadusele ette nähtud lisarahast jõuab teadlasteni vaid kümnendik ning seda on selgelt liiga vähe.
Meeleavaldus algas samal ajal kui Stenbocki majas kogunes Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN), et arutada teaduse rahastamist.
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Teaduskoda ja Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu tegid veebruari alguses peaminister Jüri Ratasele ühispöördumise, milles juhtuisid tähelepanu, et Eesti teadussüsteem on kokkukukkumise äärel.
Teadlased palusid avalikus ühispöördumises peaminister Jüri Rataselt seista hea selle eest, et juurde tulevat teadusraha kasutataks viisil, mis esmalt lahendaks peamised teadlaskonna kitsaskohad, mis olid ajendiks teadusraha suurendamise ühiskondlikule kokkuleppele.
Teadlased rõhutasid, et Eesti teaduse rahastamise osakaal riigieelarvest on langenud ligikaudu 0,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis varsti ei võimalda enam teadussüsteemi töös hoida.
TAN jõudiski otsusteni, milles muu hulgas täpsustati seda, mida üldse arvestatakse teadusraha hulka. Lepiti kokku teaduskulutuste arvutamise paremas metoodikas ning nõukogu tegi ettepaneku lähtuda lisaraha jagamisel täpsustatud proportsioonidest.
Täpsustatud metoodika järgi on käesoleval aastal teaduse rahastamise osakaal SKP-st 0,71 protsenti. Ühe protsendi eesmärgini jõudmiseks aastaks 2022 on vaja alates järgmisest aastast igal aastal lisaraha hinnanguliselt 47 miljonit eurot.
Kõige olulisemana aga jõudis teadus- ja arendusnõukogu otsusele, et lisanduvast rahast 40 protsenti peab jõudma otse teadlasteni, 40 protsenti läheb ettevõtluse teaduspõhisemaks arendamiseks ning viiendik valdkondlike poliitikate, näiteks personaalmeditsiini või kaitseuuringute tarvis.
VES/Postimees
