Maria Spanni põgenikelaagri lastest rääkiv fotonäitus avati Washingtonis
Maria Spann’i näituse “The Heart We Left Behind” avamine Washingtonis 15. jaanuaril 2020.
Foto: Delegation of the EU to the US/Twitter
Ameerika-Rootsi fotograafi Maria Spanni portreede näitus kunagistest põgenikelaagri lastest tänapäeval “The Heart We Left Behind” on eelmisest nädalavahetusest avatud Washingtonis, DC, Mehari Sequar Gallery’s.
Sama näitus oli väljas ka pea aasta tagasi New Yorgi Eesti Majas Kultuuripäevade raames.
Maria Spann sündis Rootsis, ta ema on eestlanna. Maria läks 21-aastaselt Londonisse õppima Central St. Martens School of Arts’i. Alates 2015. aastast elab ta Brooklyn’is, New Yorgis. Ta töötab põhiliselt portreede alal.
Oma näituse saamisloost kirjutas Maria Spann:
“Aastal 1944. põgenesid tuhanded eestlased sissetungiva Vene sõjaväe eest Rootsi, Soome ja Saksamaale. Mu onu ja ema olid seitsme- ja viieaastased, kui nad koos oma emaga salaja toimetati laevale “Juhan”, mis tol aastal üheksal korral viis rannarootslasi Tallinnast Stockholmi. Mu vanaisa järgnes paar nädalat hiljem aerupaadiga.
Oma lapsepõlves kuulsin nende põgenemislugu peamiselt täiskasvanute vaatenurgast, kuid mõtisklesin alati, kuidas see lastele võis paista. Mind hakkas projekt “Eesti diasporaa 1944 lapsed” huvitama paari aasta eest, kui mu vanavanemad surid ja mu ema ja onu jäid meie pere ainsateks “päris”-eestlasteks oma mälestustega Eestist ja põgenemisest.
Mind hakkas paeluma see, kui erinevad olid nende jutud juhtunust, võrreldes selle (väga vähesega), mida vanavanemad meile olid rääkinud. Mu ema mäletas valge saia maitset, mida ta Rootsi jõudes süüa sai. Onu mäletas, kui imeliselt maitses kuum šokolaad. Ema ei suuda mul siiani taluda paadikütuse haisu, sest põgenemislaevas peideti ta tööriistakasti.
Tollaste laste mälestustes on rohkem eredaid aistinguid – paadi lõhn, saia maitse – kui teekonna asjalikku kulgu. Ja kohates inimesi seoses selle projektiga avastasin, et mis jääb meelde viieaastasele, erineb suuresti sellest, mis jääb meelde kaheteistaastasele.”
Kui võimalik, pildistab Spann õdesid-vendasid koos, lisandina midagi neile olulist, mida nad kas põgenemisteele kaasa tõid või mis neile meenutab tollast aega.
Maria jätkab tööd tollaste põgenikelaagri laste projektiga ning palub ühendust võtta, kui keegi ise või nende perest sooviks projektile kaasa aidata. Siiani on tal õnnestunud pildistada 35 inimest, kuid fotograaf loodab jõuda 100 inimeseni ning koostada hiljem ka näitusematerjalist raamatu. Maria Spann’iga saab ühendust tema kodulehe mariaspann.com kaudu.
Näitus “The Heart We Left Behind” Mehari Sequar Gallery’s on avatud kuni 13. veebruarini.
