Washingtonis visiidil viibinud välisminister Margus Tsahkna ütles, et eelmisel nädalal USA kongressi heakskiidu saanud julgeolekuabi eraldis Baltikumile tõestab, et Ameerika Ühendriigid on kindlalt pühendunud meie julgeoleku tagamisele.
„Eesti mõistab kaitseinvesteeringute olulisust, mistõttu on meie kulutused kaitsele järgnevatel aastatel rohkem kui 3% SKP-st,“ ütles Tsahkna. „Kui meie enda kaitseeelarvele lisandub USA julgeolekuabi, oleme suutlikud tugevdama iseseisvat kaitsevõimet planeeritust kiiremini.“
22. märtsil USA kongressis heaks kiidetud valitsuse rahastamise seadus näeb ette 228 miljoni dollari suurust julgeolekuabi eraldist Balti riikidele. Raha eraldatakse Balti Julgeolekuinitsiatiivist (Baltic Security Initiative, BSI), mis loodi 2020. aastal eesmärgiga arendada Balti riikide iseseisvat kaitsevõimet ja omavahelist koostalitusvõimet. Viimastel aastatel on USA kaitseministeeriumi eelarvest tulev BSI toetus Balti riikidele olnud tõusvas trendis. Täpne summa, mis Balti riikidele määratud 228 miljonist eurost Eestile eraldatakse, selgub tänavu sügisel.
Lisaks Balti Julgeolekuinitsiatiivile toetab USA oma liitlasi, teiste seas Eestit, välisministeeriumi rahastuse programmi Foreign Military Financing (FMF) kaudu. Tänavu on USA Eestile selle toetusprogrammi kaudu eraldanud 47,3 miljonit dollarit. 2022. aasta rekordilist, 140,5 miljoni dollari suurust FMF-i eraldist kasutas Eesti valdavalt mitmikraketiheitjate HIMARS soetamiseks.
„USA rahaline julgeolekuabi Eestile on aidanud olulisel määral kaasa Eesti kaitsevõime arendamisele ja vajaliku taristu ülesehitamisele,“ ütles Tsahkna. „Lisades rahalisele julgeolekuabile USA vägede järjepideva roteeruva kohaloleku Eestis, saame kindlalt öelda, et liitlased mõistavad meie piirkonna julgeolekuväljakutseid ning on mitmekülgselt valmis panustama meie riigi ja elanike turvalisuse kindlustamisse. Eesti hindab seda kõrgelt.“
Lisainfo: [email protected]
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu