Tartu Ülikooli teadlaste loodud vaktsiin ohtliku troopikahaiguse vastu sai Ameerika Ühendriikide toidu- ja veterinaarametilt (FDA) kasutusloa. See on esimene Eestis valmistatud vaktsiin, mis inimeste seas kasutusse jõuab.
Eestis kavandatud vaktsiinidest on kliiniliste katsetusteni jõudnud mitu, aga ükski neist pole katsetusi edukalt läbinud. Maailma esimest Chikungunya viiruse vaktsiini valmistas viroloog Andres Merits koos tollaste Tartu Ülikooli viroloogide Aleksei ja Valeria Lullaga. Praeguseks elab ja töötab teadlastepaar Inglismaal Cambridge’is, Valeria on kusjuures ka oma labori juhataja.
“Me oleme pärit Narvast. Siis õppisime Tartu Ülikoolis, saime seal doktorikraadid. Umbes kümne aasta jooksul töötasime Andres Meritsa uurimisgrupis,” rääkis Valeria Lulla.
Tartus kavandatud vaktsiiniga tegi edasisi katseid hiirtel ja ahvidel juba rahvusvaheline meeskond ning kliinilised katsed inimestel viis läbi Austria ettevõte.
“Meie osa oli kõige esimene, pidime disainima ja proovima rakukultuuris neid vaktsiinikandidaate, mida oli kokku võib-olla 20. See oli kõige esimene ja kõige tähtsam etapp, mis pärast põhimõtteliselt määras, kuhu see kogu asi läheb,” selgitas Aleksei Lulla.
Chikungunya viirus on levinud troopilistes piirkondades, kus seda levitavad inimestele sääsed. Eestisse saab see jõuda vaid reisijatega. Tartus hakati viirusele kümmekond aastat tagasi vaktsiini arendama Euroopa Liidu toetusraha abil.
“Réunion, kus toimus esimene selle viiruse massiline puhang, on Euroopa Liidu osa, mis sellest, et asub valel pool ekvaatorit, ta on osa Prantsusmaast. Sellel saarel toimunud viirusepuhangust haigestus umbes neljandik või kolmandik mõne kuu jooksul, mis tähendas tohutut koormust haiglasüsteemile. Peale selle on sellel viirusel tohutult ebameeldiv omadus, et ta tekitab umbes pooltel või rohkematel juhtudel kroonilised kauakestvad artriidisarnased sümptomid,” rääkis Merits.
Tema sõnul on vaktsiini suurim turg ilmselt Brasiilia ja teised Lõuna-Ameerika riigid, samuti Kagu-Aasia, kus viiruse levik on suur probleem.
“Inimese vaktsiine ei ole kokku üldse nii palju, see on ka kõige esimene alfaviiruse vastane vaktsiin. Troopilise viiruse jaoks on väga oluline, et see vaktsiin töötaks ühe süstiga ja see on ainus kandidaat, mis teeb seda ja annab sellist kaitset. See on väga oluline saavutus ka inimkonnale, mitte ainult meie jaoks,” rääkis Valeria Lulla.
VES/ERR
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu