PRESSITEADE
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) sügishooaeg möödus kiirelt ja teguderohkelt. Jätkuvalt on koostöö Eesti valitsusega ÜEKNi tegevuse üheks prioriteediks. Kehtiva pandeemia tõttu on suur osa tegevusest toimunud virtuaalselt, interneti vahendusel.
Septembri alguses kohtus juhatus virtuaalselt uue ülemaailmse eestluse diplomaatilise eriesindaja Marin Mõttuse ja nõunike Keit Spiegeli ning Kadri Linnasega ja arutati üleilmse eestluse tegevuskava ning koostööalaseid võimalusi.
Oktoobris vahetati mõtteid välisminister Eva-Maria Liimetsa ning Riigikogu esimehe Jüri Ratasega organiseeritud väliseestluse olulisuse alal. Mõlemad kohtumised kinnitasid ÜEKNi tegevuse olulisust üleilmse eestluse alahoidmisel ja edendamisel.
Sügisel vallandunud põgenikekriis Valgevene-Poola piiril ajendas ÜEKNi juhatust edastama resolutsiooni, mis toetas Eesti, Läti, Leedu ja Poola parlamentide välispoliitika komisjonide esimeeste sõnumit, mõistmaks hukka kriisi tekitamist ja suurendamist Poola, Läti ja Leedu piiridel.
Väga töine on olnud viimane poolaasta kahele toimkonnale. Suurpõgenemise toimkond eesotsas Iivi Zajedovaga korraldas traditsioonilise üritustesarja, mille rõhuasetus oli sel aastal pagulaseestlaste osa tutvustamisel Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel. Teemapäevad paguslaseestlastest olid suunatud eelkõige koolinoortele. Huvitatud said osa Vabamus toimunud teabeseminarist “30 aastat Eesti taasiseisvumisest”, milles osalesid sõnavõttudega ka mitmed ÜEKNi liikmesmaade esindajad. Suurpõgenemise aastapäeva mälestati ka Puise rannal, kus sel aastal avati pidulikult ÜEKNi poolt toetatud mälestustahvel 1944. aastal Eestist lahkuma sunnitutele.
Informatsioonitoimkond on Sirle Söödi juhtimisel korduvalt parandanud ja täiendanud ÜEKN sisemist ja väljaspoole suunatud informatsiooni vahendamist ja vastloodud kodukorra komisjon on Marju Rink-Abeli juhtimisel seadnud endale sihiks esitada vastuvõtmiseks uue ja ajakohase kodukorra ÜEKNi Täiskogul aprilli lõpus.
Ajendatuna Leedu, Poola, Valgevene ja Ukraina piiridel toimuvast on välispoliitika toimkonna tegevus sel aastal keskendunud Läänemere julgeoleku küsimustele, vaadates seda läbi kodanikualgatuse prisma. 2022. aasta jaanuaris on plaanis kohtuda Eesti Vabariigi diplomaatiliste esindajatega liikmesmaades eesmärgiga tugevdada suhteid diplomaatide ja kohalike Eesti kogukondade vahel ning arutada koostöövõimalusi. Toimkonna juhi Reet Marten Sehri eestvedamisel toimuvad ka ettevalmistused kevadeks kavandatud Läänemere julgeolekualaseks konverentsiks. Üritus toimub koostöös Eesti välisministeeriumiga.
Sügisel esitas sooviavalduse ÜEKNi liikmeks astumiseks üsna värskelt loodud Soome eestlasi koondav organisatsioon Eesti Organisatsioonde Võrgustik Soomes ning tavakohaselt anti neile esialgu vaatlejastaatus. Teadaolevalt on Soomes väga suur eestlaste arv ning nende esindatus ÜEKNis on olulise tähtsusega. ÜEKNil on ka teisi nn vaatlejaid – Üleilmse Eesti Noortevõrgustiku esindajad on samuti kutsutud juhatuse koosolekutel osalema ning töös aktiivselt kaasa lööma.
ÜEKN moodustati aastal 1954 keskorganisatsioonide esindajatest maadest, kus asusid suuremad eesti kogukonnad vabas maailmas – USA, Kanada, Suurbritannia, Rootsi, Saksamaa Liitvabariik ja Austraalia – ühendamaks eesti kogukondi välismaal ning toetamaks ülemaailmset koordineerimist Eesti taasiseseisvumiseks. ÜEKNi juhatuse koosolekud toimuvad virtuaalselt kord kuus.
Praegu on ÜEKNis liikmesriike 11 – USA, Kanada, Rootsi, Inglismaa, Saksamaa, Austraalia, Venemaa, Läti, Leedu, Tsehhi ja Ukraina, ning vaatlejana ka Soome. Peamisteks ÜEKN eesmärkideks on ühendada eestlasi väljaspool Eestit, levitada infot liikmesriikide tegevuste kohta ja arendada koostööd nii liikmesriikide kui ka Eesti valitsuse tasandil. ÜEKNi esimees on Aho Rebas (Rootsi) ning abiesimehed Marju Rink-Abel (USA) ja Iivi Zajedova (Tšehhi). New Yorgis ja Göteborgis 11. jaanuaril 2022 Merike Barborak ÜEKN administraator
Aho Rebas
ÜEKN esimees
