ERR Kultuuriportaal palus Eesti Keele Instituudi direktoril, Tartu Ülikooli professoril Urmas Sutropil tuua emakeelepäeva puhul välja eesti keelega seonduvad suurimad mured ja rõõmud. Kõige suurem mure on mul selles, et noorte haritlaste seas levib rahvuslik alaväärsustunne, mis viib oma rahva, keele ja kultuuri mahasalgamisele. Avaldub see eelkõige kodaniku ehk põhiseadusliku patriotismi kontseptsioonis ja selle levikus, mille järgi ei ole eesti kodanikuks olemisel enam eesti keelt tarvis, piisab kui jagada põhiseaduse väärtusi, unustades ja maha salates, et eesti keel on meie põhiseaduse üks kesksemaid väärtusi.
Teiseks teeb mind murelikuks soov jagada kodakondsust paremale ja vasakule, loobudes seejuures keelenõudest. See kasvatab meil ainult viiendat kolonni, kes esimesel võimalusel asuvad eesti rahvast, riiki, keelt ja kultuuri hävitama. Ilma eesti keeleta ja meeleta ei saa olla eesti kodanikkonda.
Muud muret nagu polegi, eesti keel on tugev, arenemisvõimeline, ilus, kena, kaunis, sulnis. Mulle teeb head meelt, et eesti keeles saavad järjest enam eluõigust kohalikud keelekujud, et eesti keel muutub üha registriterohkemaks ja mitmekesisemaks.
Kohalike keelekujude ehk murdekeelte võidukäigu ilmekaks näiteks on saanud lausa rahvaliikumiseks kujunenud kodupaiga keelte sõnaraamatute koostamine. Koos Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli teadlastega on mitmete Eesti piirkondade keelehuvilistel käsil nende kodukeele sõnaraamatute koostamine. Tegemisel on uus ja suurem Mulgi keele sõnaraamat, käsil on Seto keele sõnaraamat, Kihnu keele sõnaraamat, Hiiu keele sõnaraamat, idamurde sõnaraamat ja mitmed teised.
Just täna pöördusid minu poole Juminda ja Pärispea poolsaarte elanikud, et algatada rannakeele sõnaraamatu koostamine. Aga need sõnaraamatud pole lihtsalt sõnaraamatud, need hoiavad meie murdekeele elusana ja toovad juurde arvukalt meie väikeste keelte kõnelejaid. Eesti keele tugevus sõltub eelkõige rahvakeele mitmekesisusest ja elujõulisusest.
Head meelt teeb ka meie inimeste õhin, millega nad tegelevad eesti keele ja sõnaloomega. Alles hiljuti kuulutati välja uus sõjandussõnade võistlus. Huviga ootame presidendi uut sõnaust.
Avardunud on võimalused eesti keele õppimiseks ja kantseliidist hoidumiseks. 14. märtsil esitles Eesti Keele Instituut Narvas keeleõppijatele mõeldud „Eesti keele põhisõnavara sõnastikku“, veebis ilmus hiljuti „Ametniku soovitussõnastik“. Kõik see teeb rõõmu.
