Euro tuleku suhtes on inimeste suurim hirm, et Eesti satub Kreekaga sarnasesse kriisi, selgus uuringufirma SaarPoll kvalitatiivsest uuringust.
Uuringufima küsitles perioodil aprill-mai 2010 Tallinnas, Narvas, Võrus ja Tartus nelja sihtrühma: väikeettevõtjaid, Ida-Virumaa mitte-eestlasi, Lõuna-Eesti pensionäre ja Tallinna madalapalgalisi elanikke, rääkis SaarPoll uuringute juht Liisa Talving 9. juunil ajakirjanikele.
Väikeettevõtjate puhul selgus, et nende jaoks on euro tulek liiga kaugel ja ebamäärane. Talvingu sõnul on väikeettevõtjate hinnangul praegu veel vara praktilisteks ettevalmistusteks.
Positiivse aspektina tõid väikeettevõtjad välja reisimise mugavamaks muutumise.
Põhiline kartus oli väikeettevõtjatel hinnatõusu suhtes. “Samas nii mõnigi ettevõtja avaldas ka lootust ise hindu tõsta oma jaekaubandustegevuses,” märkis Talving.
Samuti kardetakse müntidega arveldamist ning seda, et vaestel läheb veel raskemaks.
Negatiivse mõjuna tõid nii väikeettevõtjad kui ka teised sihtrühmad välja majandusliku ebastabiilsuse ning kartuse, et jõuame Kreekaga samasse seisu. “Leiti, et Kreeka ja teised Lõuna-Euroopa maad võivad mõjutada euro stabiilsust ja see omakorda euroliidu liikmeid,” rääkis Talving.
Venekeelsed Ida-Virumaa elanikud tõid samuti positiivse aspektina välja reisimisvõimaluste mugavamaks muutumise, kuid mainisid ka, et võib-olla on euro puhul tegemist kroonist stabiilsema valuutaga.
“Kartused on kaotada oma olemasolevad säästud ja on ka kartus petta saada, nii sularahavahetusel kui ka valeraha osas,” tõi Talving välja. Tema sõnul on see kartus venekeelsete seas suurem kui eestikeelsetel elanikel.
Lõuna-Eesti pensionäride puhul tuli välja, et neil on Eesti krooni suhtes soojad tunded ning vahetusele on tugev vastuseis. Nad leidsid, et riigile on euro kasulik, kuid eraisikutele mitte.
Pensionäride suurimad hirmud olid hinnatõus enne eurole ülemineku päeva ning hindade ümardamine ülespoole. Samuti kartsid pensionärid ebamugavaid münte ja keerulist kurssi.
Madalapalgalised tallinlased jätab euro külmaks, Talvingu sõnul pole nende jaoks olulist tähtsust, millises valuutas nad arveldavad.
Peamiseks kartuseks oli nende puhul hirm arvutustes eksida ning Ida-Virumaa venekeelsete elanikega sarnaselt hirm petta saada.
Tallinlased kartsid ka, et euro tulekuga seoses kasvab töötus ning venekeelsed vastajad arvasid, et turistide huvi Eesti vastu langeb.
Midagi üllatavat polnud
Eurokommunikatsiooni projektijuhi Ingvar Bärenklau sõnul ei tulnud uuringust välja midagi väga üllatavat. “Kõigi ootuste ja hoiakutega oleme strateegias ja tegevuses arvestanud, on ka nimetatud sihtrühmade suhtes suunatud tegevused planeeritud,” kinnitas ta.
Tema sõnul nähtus uuringust, et soovitakse võimalikult praktilist ja detailset teavet. “Meie euroteavituse põhiline siht ongi anda eraldi suunatult edasi informatsiooni kõikidest praktilistest aspektidest,” kinnitas ta.
Bärenklau nentis, et kursi võimaliku muutumise temaatika valmistab inimestele muret, kuid ta rõhutas, et ei ole mingit põhjust arvata, et eurole ülemineku kurss on teistsugune, kui praegune ametlik Eesti Panga kurss.
Tema hinnangul on hetkel 99,99% kindel, et euro tuleb ja sellega seoses pani ta ettevõtjatele südamele, et on aeg alustada euro tulekuks praktilisi ettevalmistusi.
Ligi: Kreekaga tegeletakse
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles inimeste muret Kreeka kriisi suhtes kommenteerides, et Kreekaga tegeletakse ning riik tegeleb ka iseendaga.
Ta rõhutas samas, et Kreeka kriisi mõjude osas Eestile ei ole vahet, kas me oleme eurotsoonis või mitte, kuna meil on fikseeritud kurss ja oleme nii või naa eurotsooniga seotud. “See, mis juhtub eurotsoonis, juhtub ka meil,” nentis ta.
VES/BNS
