Eestis kasvas analüüsi põhjal raiutava metsa pindala aastatel 2016–2018 võrreldes 2004–2015. aastaga 85 protsenti.
Raielankide pindala suurenes sama aja jooksul keskmiselt 54 protsendi võrra. Alates 2016. aastast on kasvanud hüppeliselt nii raiutava metsa ulatus kui ka selle käigus eemaldatava biomassi hulk, viitavad satelliitidelt tehtud mõõtmised.
Kuigi metsade üldpindala kasvab Euroopas jätkuvalt, võib takistada see teadlaste sõnul Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamist.
“Sellele tasub tähelepanu pöörata muutuste äkilisuse tõttu. Kui raiutava metsa pindala on kasvas aastatel 2006–2018 võrreldes 2011–2015. aasta keskmisega ligi 50 protsenti ja eemaldatava biomassi hulk 70 protsenti, võib olla sellel mõju ökosüsteemi teenustele.
Uue kursiga kaasnev intensiivsem metsaraie tähendab ka CO2 heitmete suurenemist,” selgitas uurimuse juhtivautor Guido Ceccherini (Euroopa) Teadusuuringute Ühiskeskusest.
Eelnevate hinnangute põhjal seovad metsad ligikaudu kümnendiku Euroopa Liidu koguemissioonidest.
Isegi pikema elueaga tooted hoiavad süsiniku kinni tavaliselt mõned kuud või aastad.
Kuigi tervikuna neelavad Euroopa metsad endiselt inimeste õhku paisatavat CO2, hakkab see võime tervikuna seega vähenema.
Ühtlasi pannakse puidule suuri lootusi biomajanduse vallas.
Söeelektrijaamu ehitatakse ümber puiduküttelisteks, sellest loodetakse toota erinevat sorti kemikaale ja plasti ning hakata kasutama seda betooni asemel ulatuslikumalt ka ehitussektoris.
“Me ei saa öelda oma töö põhjal raiesurve kasvu põhjuste kohta midagi üksikasjalikku ja see polnud ka meie töö eesmärk.
Kõige tõenäolisemalt on selle taga aga sotsiaalmajanduslikud olud ja poliitilised valikud, mitte looduslikud häiringud,” sõnas Ceccherini.
Kõige ulatuslikumad on olnud muutused Põhjamaades.
Raiutava metsa pindala laienemisest sai kanda 29 protsenti Rootsi ja 22 protsenti Soome arvele. Poola, Hispaania, Läti, Portugal ja Eesti kokku andsid veel täiendavad 30 protsenti.
Teiste Euroopa Liidu riikide panus oli tagasihoidlikum.
Laiemas plaanis on nähtav pilt kooskõlas riikide endi poolt esitatud andmetega, kuid võimaldab kontrollida neid sõltumatult ja läbipaistvalt.
VES/novaator.err.ee
