“Vabariigi Aastapäev peabki olema pidu, mitte mingi tõsine, isegi sünge olemine. Pühitseme ja oleme tänulikud, et Eesti riik on vaba,” mainis peakõneleja hr. Marko Koplimaa, Eesti Suursaatkonna asenõunik Washingtonist.
Ja hästi tore, kodune ja kaunilt isamaaline pidu meil oligi 23. veebruaril Scandinavian Living Center’is, mis asub Newton, Massachusetts’is. Programm algas tervitustega. Bostoni Läti Seltsi esindaja Ilona Kudina õnnitles meid ilusas eesti keeles.
Leedu tervitus oli kirjalik, kuna nemad pühitsesid samal päeval oma 101. aastapäeva. Selle järel Bostoni Eesti Kooli lapsed laulsid Jeffers Engelhardti juhtimisel ning klaveri saatel kuus laulu. Kandled toodi ka välja paariks laulu saateks ja miks ka mitte, kui muusikaõpetaja ise on Amherst College’i etnomuusikateadlane. Tema abikaasa Triin Vallaste aitas eriti pisikesi lapsi lauluga.
Ühe laulu üllatuskaasalööja oli väike viieaastane õpilane Kateriina Kolde, kes oma ilusates rahvuslikes riietes lihtsalt pidi laval lauluga kaasa tantsima lastekoori ning pealtvaatajate suureks üllatuseks ja lõbustuseks.
Tarmo Tari luges loo “Eestlase nägu” Epp Petrone lasteraamatust. Loos arutab laps, mis teeb ta eestlaseks, kas rahvus, vanemate rahvus või keele rääkimine. Lõpuks nõustus, et olenemata keelest oleme kõik inimesed.
Peakõneleja Marko Koplimaa arvas, et tal ei ole lihtne laste järel kavas olla. Kuid ta kõne teema oli igati ajakohane. Vabariigi aastapäev on pidupäev, mis ei ole kingitud vaid teenitud. Oleme ehitanud sellise riigi, mille üle võime äärmiselt uhked olla.
Ta märkis, et Eesti Vabariik kuulutatigi välja 23. veebruaril Pärnus ja alles 24. veebruaril tehti seda Tallinnas.
Programmi teises osas esinesid Epp Karike Jürimaa Sonin klaveril ja Läti esindaja Ilona Kudina flöödil suurepärase kontserdiga, esitades Arvo Pärdi Spiegel im Spiegel, Gabriel Faure Morceau de Concours ja Heino Elleri Orus.
Kava järelsõnas tuletas Bostoni Eesti Seltsi esimees Paul Attemann meelde noorele rahvale, et vanem generatsioon on oma tubli töö teinud meid üles kasvatades eesti kultuuri ja keelega.
Nüüd on nooremal generatsioonil aeg astuda tegevusse. Seltsid igal pool vajavad juhtkondadesse noori inimesi, et seltsi tegevust edasi viia.
Nagu hr Koplimaa Eesti Saatkonna kohta Washingtonis mainis, kogume kõik energiat ja teeme head tööd Eestile.
Kaari Tari, fotod:
Karina ja Paul Branzetti
