Vabariigi President Alar Karis kohtus 1. juulil peaminister Kaja Kallase, kaitseminister Kalle Laaneti, välisministri ülesannetes ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti ning Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremiga. Riigipea ja peaminister tegid ühise avalduse.
Arutasime ühiselt äsja lõppenud Madridi tippkohtumise otsuseid, mida need tähendavad Eesti julgeolekule ning milliseid samme peab Eesti koostöös liitlastega astuma, et otsused kiiresti ellu viia.
Madridi tippkohtumine kinnitas, et Eesti saab alati loota liitlaste toele, et alliansi otsustavus kaitsta oma territooriumi on vankumatu. Kõik NATO liikmed jagavad arusaama, et Venemaast on saanud peamine julgeolekuoht NATOle, mistõttu peame oluliselt tugevdama oma heidutus- ja kaitsehoiakut. See tähendab, et suurendatakse NATO sõjaliste tegevuste mahtu õhus, merel ja maal ning tõstetakse vägede sõjalist valmidust. Meie ühine eesmärk ja pingutus peab tagama, et agressor ei kõhkle hetkekski selles, et ta saab hävitavalt lüüa juba esimesel minutil, esimesel sammul NATO territooriumil.
Eesti ja Läänemere piirkonna jaoks tehti tippkohtumisel ajalooliseid otsuseid. NATO kutsus liituma naabrid Soome ja Rootsi, mis annab NATO-le Läänemere piirkonnas märkimisväärse strateegilise tugevuse, suurendab meie kõigi kaitstust ning võimaldab julgeolekupoliitilise ja sõjalise koostöö Läänemere naabruskonnas viia uuele tasemele.
Uuele tasemele viivad Madridi otsused ka Eesti kaitsevõime. Me arendame välja koostöös liitlastega diviisisuuruse üksuse ja selle juhtimisstruktuuri, mis kaitseb ohu korral Eestit. See on tähtis samm edasi. Lisaks on Ühendkuningriik otsustanud täiendavalt määrata Eesti kaitseks brigaadi, mille staabielement ja osad allüksused hakkavad paiknema Eestis. Jätkub ka Venemaa algatatud sõja alguses Eestisse saadetud täiendav liitlaste kohalolek, sealhulgas suurema hulga õhuturbelennukite näol Ämari lennubaasis.
Väga olulisena toome välja USA otsuse tugevdada märkimisväärselt oma kohalolu Euroopas. USA üksuste ja võimete regulaarne liigutamine Balti riikidesse on vajalik nii sõjaliselt kui selleks, et anda selge kinnitus USA seotusest meie piirkonna kaitsega.
Muidugi on väga tähtis, et Madridis kõlas taas liitlaste tugev ja ühtne toetus Ukrainale – Ukraina peab selle sõja võitma. Otsustati anda täiendavat abi Ukrainale, kes kaitseb end sõjalise agressiooni vastu ja võitleb nii ka kõigi riikide õiguse eest otsustada ise oma tulevik ja valikud.
Madrid ei ole aga lõppjaam, vaid vahepeatus alliansi ühise julgeoleku hoidmisel. See tähendab väga suurt pingutust meie liitlaste poolt, aga samuti toob kaasa olulisi kohustusi Eestile. Sealhulgas peab Eesti tagama täiendava liitlaste kohaloleku jaoks vajalikud tingimused: rajama kasarmud, ladustamisvõimalused eelpaigutatud varustusele ning harjutusalad vajaliku väljaõppe jaoks. See kõik tähendab tõsist tööd parlamendis, valitsuses ja ka omavalitsustes ning eeldab ka Eesti inimeste toetust oma riigis ja siinses piirkonnas julgeoleku kaitsmiseks vajalike sammude astumiseks. On selge, et uute meetmete ellu viimine ei ole päevade või nädalate, vaid aastate küsimus. Seetõttu on oluline laiem ühiskondlik kokkulepe, mis tagaks järjepideva lähenemise ja ressursid Madridis kokkulepitu rakendamiseks.
Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu