Eelmises VESs oli lühidalt juttu Vaba Eesti Sõna raskest majanduslikust olukorrast ja sellest, et kui midagi ei muutu, on leht sunnitud rahapuudusel (ilmselt järgmisel kevadel) ilmumise lõpetama.
Lehe raske olukord ei tohiks olla kellelegi uudis, sellest on räägitud aastaid ja kindlasti tungivalt viimaste aastate aktsionäride aasta-koosolekutel, et kahanev tellijaskond ning kasvavad trükikulud pressivad lehe lõpetamiskuupäeva aina lähemale.
Siiski tundub VES lõpetamine tulevat paljudele üllatusena – Kuidas siis nii, leht on ilmunud 62 aastat iga nädal, kuidas siis järsku enam ühel päeval ei ilmu?
VES on aastaid elanud vanadest varudest ja katnud puudujääke põhikapitali arvelt. Kui aastaid tagasi, rohkete tellijate ajajärgul, oleks targemaid otsuseid tehtud ning jälgitud paremini oma kulutusi, oleks meil praegu võib-olla ees veel mõned ilmumisaastad. Aga minevikku muuta ei saa. Ja olevik on selline, et aastast puudujääki umbes $30,000 enam katta pole võimalik.
Juba eelmisel suvel kutsusin omaalgatuslikult kokku paberlehtede tegijad, et üheskoos vaadata, kus me seisame ja kas me saaksime äkki koos midagi teha, et väliseesti ajalehtede olemasolu pikendada.
Nii kohtusidki juuli alguses Tallinnas Vaba Eesti Sõna esindaja USAst, Meie Kodu esindaja Austraaliast, Meie Hääle 2 esindajat Inglismaalt ja Meie Raja 2 esindajat Saksamaalt. Puudusid Kanada Eesti Elu ja Rootsi Eesti Päevaleht. Meil oli väga huvitav arutelu, kus leidsime meid kimbutavatele sarnastele probleemidele mitmeid lahendusi, mida oleks tulevikus võimalik koos lahendada. Juttu oli ka mingis vormis ühise välis-eesti ajalehe või ajakirja loomisest, mis ideena on juba aastaid ringelnud.
Samal ajal alustas ÜEKN toetusel Rootsist alguse saanud meediagrupp, mis keskendus ainult vajadusele “viia läbi väliseestlaste sotsiaalse võrgustatuse internetiseerimine”, jättes paberlehed oma huviorbiidist välja. Idee oli luua kogu maailma väliseestlasi ühendav (uus) internetiportaal. Samas polnud selge, kust oleks tulnud sellise mahuka portaali tegijaskond, sest paberlehti algselt oma plaanidesse ei kaasatud.
Suve lõpuks oli ÜEKN meediagrupi – Aho Rebas, Hain Rebas, Taavi Vahermägi, Jüri Estam (kes küll end grupist hiljem taandas, sellest edaspidi) – fookus muutunud ning plaaniti kokkusaamist Rahvuskaaslaste II konverentsi raames, kaasates nüüd ka paberlehtede esindajad. Kokkusaamine toimus Tallinnas Haridusministeeriumis päev enne ametliku konverentsi algust, 29. septembril 2011. (ÜEKN meediagrupi vahearuanne on ära toodud kõrvalveerus.) Tegelik töö väliseesti meedia küsimustes toimus konverentsi raames, jagatuna kahte huvigruppi – interneti meedia ja paberlehed.
Interneti meedia töögrupp ei onud väga arvukas, kuid paberlehtede grupis osalemise vastu oli väga suur huvi. Esimest korda ajaloos oli Tallinnas koos väliseesti meedia niivõrd esinduslik koosseis.
Väliseesti lehtede toimetusi esindasid peatoimetajate tasandil Aune Vetik (Meie Kodu, Sydney), Kärt Ulman (Vaba Eesti Sõna, New York), Karin Aanja (Eesti Rada, Saksamaa), Reet Järvik (Eesti Hääl, Suurbritannia), Tiina Tamman (Lennuk, Suurbritannia), Aare Hindremäe ja Meeri Nikolskaja (Krimmi Eestlane, Ukraina), Jüri Trei (Peterburi Teataja), Rain Ots (Binokkel, Soome).
Ajalehtede omanikke esindasid Jaan Meri (Eesti Elu, Toronto), Sirje Uriko (VES, New York) ja Toomas Ojasoo (Eesti Hääl, Suurbritannia). Asukohamaade keskorganisatsioone Rein Asu (REL, Rootsi), Markus Hess (EKN, Kanada), Marju Rink-Abel, Eric Suuberg ja Arne Kalm (ERKÜ, USA).
Osalesin ise paberlehtede töögrupis ning võin kinnitada, et tegime aktiivselt ajutööd, esitades vast ainsana töögruppidest rahvuskaaslaste programmile konkreetsed ettepanekud, millist abi pabermeedia oma eksisteerimiseks kohe vajaks.
Olime kõhklemata ühel nõul, et paberlehed kui välis-eesti elava ajaloo reaalajas talletajad peaksid jääma ja kestma. Internetiportaal, ükskõik kui suure klikkijaskonnaga, ei suuda iial asendada paberlehte sündmuste talletaja ja jäädvustajana. Interneti arhiivid võivad kaduda sama hiireklikiga, millega nad tekkisid. Paberlehed kui algupärased infokandjad on suhteliselt stabiilsed, seda enam, et neid säilitatakse nii asukohamaades kui Eesti raamatukogudes ja arhiivides, võimaldades neist koopiaid teha just sellistele kandjatele, mida tehnoloo-giamaailm parajasti vajab.
Mida siis meie paberlehtede töögrupp ette pani? – kasutan siinjuures meie töögrupi esindaja strateegilise kommunikatsiooni spetsialisti Jüri Estami kokkuvõtet.
“Meie deklaratsioon: tunneme vastutust oma lugejate ees. Välismaal ilmuvad eestikeelsed ajalehed ei tohi surra – nad peavad edasi elama.
Estam alustas tsitaadiga EV aupeakonsulilt Torontos Laas Leivatilt: “Meie laialipillatud ajalehed on pagulasühiskonna eelkäijate pärand, mis on aidanud meil arendada iseteadvust ja tugevat eesti identiteeti. Neid ajalehti lasta kergelt välja surra ei oleks meile kui eestlastele kohane.” Ja jätkas ka Laas Leivati tsitaadiga: “Üks globaalse koostöö siht peaks olema leida võimalusi neid ajalehti säilitada, kas iseseisvalt või siis ülemaailmse väljaandena.”
Ettepanekud Rahvuskaaslaste Programmi Nõukogule:
1. Et Rahvuskaaslaste programm leiaks vahendeid kõikide välismaal ilmuvate eestikeelsete ajalehtede kestvaks (regulaarseks) toe-tamiseks. Jätkusuutlikkuse huvides vajatakse alalist toetussummat.
2. Taotlus RKP-le – palume finantseerida väliseesti ajalehtede omanike ja toimetajate 2-3 päevane võimalikult seinast-seina ajurünnak-töökoosolek. See oleks ühekordne kulutus.
3. Taotlus RKP-le: leida palun vahendeid ühe toimetaja ametikoha loomiseks Eestis. Tulevase (mõeldava) Eestis töötava uudistetoimetaja peamised ülesanded: Eesti kohta käivate uudiste toimetamine ja vajaduse korral ka konteksti lisamine, seda väliseesti lugejate tarvis. Põhjendus – praegu tegelevad välismaal asuvad toimetused Eesti kohta käivate uudiste koostamisega kõik eraldi. Selline lahendus annaks toimetajatele asukohamaades mingis ulatuses tööaega juurde, näiteks selleks, et nuputada välja ja kirjutada rohkem originaallugusid.”
Need on nüüd hetkel kaugemad perspektiivid. Kuigi Vaba Eesti Sõna esindajana olen aktiivselt osalenud kõikides ajurünnakutes ja tulevikuvisioonide väljatöötamises, on hetkel seis selline, et meie jaoks on rong läinud ning mõtisklevate arutelude asemel vajame kiiret päästepakettti. Meie reklaamitulude järsk kahanemine viimastel kuudel on meie niigi hapra finantstasakaalu paigast ära löönud ning hetkel peame tegelema ellujäämisega.
Ootame teie aktiivset kaasamõtlemist ja jätkame teemaga järgmistes lehtedes.
Kärt Ulman
VES peatoimetaja
