Valitsus otsustas 3. novembril, et Eesti loobub osaluse omandamisest Soome LNG-terminali haldavas ettevõttes ning kasutab selleks planeeritud 30 miljonit eurot täiendava gaasivaru soetamiseks.
“Otsustasime lisaeelarvega gaasi varustuskindluse tagamiseks eraldatud 30 miljonit eraldada varude keskusele, et täita seda sama eesmärki teisel moel. Et kui seda ei saa teha osaluse omandamise kaudu – kuna see pole praegu mõistlik – siis täiendava gaasivaru soetamiseks. See võimalus oleks olemas,” rääkis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut valitsuse pressikonverentsil.
Sikkuti sõnul on praegu gaasi varustuskindluse olukord kevadega võrreldes oluliselt muutunud: kui siis kardeti gaasinappust sügisel, siis nüüd on gaasi piisavalt, kuid selle hind on väga kõrge ja sellele otsitakse lahendust kogu Euroopas.
Eelnevalt oli Soome riik leidnud, et kui Eesti ettevõtted tahavad saada Inkoo LNG-terminalist gaasi eelisostuõigusega, siis vastavalt Euroopa Liidu reeglitele oleks Eesti pidanud omandama terminalis osaluse. Eesti valitsus kaalus osaluse ostmist.
“Minu arusaamise kohaselt on nii, et kui tahame, et nii soomlastel kui eestlastel oleks eeloleval talvel erakorraline eelisõigus gaasi ostmiseks, siis see eeldaks eestlaste osalust selle terminali rahastamisel,” ütles Soome töö- ja majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rikku Huttunen.
Eesti majandusminister Riina Sikkut leidis aga, et Paldiskisse vastuvõtuvõimekuse ehitamisega on Eesti juba omalt poolt panustanud.
Samas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles 24. oktoobril, et ka juhul, kui Eesti soetaks osaluse Soome ujuvterminali firmas, ei annaks see Eesti ettevõtetele terminalile eelisjärjekorras ligipääsu.
“See on väga selgelt avatud terminal, kõigile regiooni turuosalistele,” rõhutas Veskimägi ning kinnitas, et taolist eelist ei luba muuhulgas ka EL turureeglid.
VES/ERR
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu