Eesti vanimad, ehk 3000 aasta vanused odraterad, Eesti vanim söömariist, Eesti vanimad hobusesäilmed – need on mõned näited, mis on viimaste aastate väljakaevamistega välja tulnud Saaremaalt Asva linnamäelt.
Lisaks veel kümned tuhanded keraamikakillud. Need kõik viitavad sellele, et Asval elati nii pronksiajal kui ka hilisemal – Salme viikingimatustega dateeritud viikingiajal.
Rostocki ülikooli arheoloogiadoktor Uwe Sperling ütles 3000 aastat vanade odraterade kohta, et on suur õnn, et neid on üldse korjatud. “Sest me oleme esimesed, kes Asvas kasutasid seda vesisõela ja siis nad tulidki välja. Muidu poleks üldse leitud. Ja on tõepoolest 3000 aastat vanad,” ütles Sperling ERR uudistele.
Ja leitud pole Asval linnamäelt mitte paar odratera, vaid isegi niipalju, et neid pandi topsikesega ka juba viis aastat tegutsenud Asva viikingiküla nurgakivi kapslisse – ka järgnevatele põlvkondadele uurimiseks.
Kilomeetri kaugusel asuva kaasaegse Asva Viikingiküla rajaja Kajar Lember ütles, et Asval on elatud nii pronksiajal kui ka oluliselt hiljem – viikingiajal.
Lemberi sõnul on tänaseks teada, et Asva mäel on toimunud reaalne pronksi tootmine. “Ehk meil ei ole ju siin lähikonnas kuskil sellist toorainet, kõik on kuskilt kaugelt toodud ja pluss see, et need tooted, mis on siin toodetud, on jõudnud jälle omakorda igale poole Euroopasse ja laiali. Nii, et see on uskumatu lugu, 3000 aastat tagasi,” rääkis Lember.
“Ajaloolises väärtuses on see pronksilugu siin Asval ikkagi oluliselt võimsam lugu, aga mis teeb jälle selle viikingiaja huvitavaks, on see, et ta on täpselt sama dateeringuga, mis on Salme laevaleiud. See näitab seda, et me oleme jälle 50 aastat kogu Skandinaavia viikingitest varasemaks tulnud ja näitab, et ka siin oli sellel ajal juba elu. Ma tahan öelda, et Saaremaa on viikingite saar ja Eesti on viikingite päritolu riik ja nii see lihtsalt täna on,” lausus Lember.
Uwe Sperling ütles, et kaevatud on 60 ruutmeetrit ja leitud on 30 000 kildu keraamikat. Samuti on leitud 2000 valuvormi pronksi sulatamiseks. “Neid mujalt väga ei leia, kuna need ei säili, need on ju savist. Vanim hobune, vanim hoburiist ja adratera põdrasarvest ja põdrasarvest lusikas on teadaolevalt Eesti vanim lusikas ja nad on superseisus. Siin on üllatusi palju,” rõõmustas Sperling.
Ja nagu mõnes reklaamis öeldakse – ka see pole veel kõik. Alles paar päeva tagasi leiti ligi kahe meetri sügavusest kaevendist veel midagi päris ainulaadset ja erilist – 3000 aastat vana koera kaka.
Sperlingu sõnul on see veel väga hästi säilinud. “Saame laborisse anda ja saame teada, kuidas koerad toitusid, kuidas inimesed toitusid. Kuna selle säilivus on nii hea ja analüüsimise meetodid on nii arenenud,” lausus Sperling.
Sperling märkis, et nii vana väljaheidet ei ole varem leitud.
VES/ERR
