E-valimiste teema on endiselt päevakorras. Justiitsministeerium plaanib teha e-hääletamise protsessis tehnilisi ja formaalseid muudatusi, teha reeglid selgemaks ja läbipaistvamaks ning viia need kokku riigikohtu suunistega.
„Riigikohus on formaalsetele puudustele seoses e-valimiste regulatsiooniga tähelepanu juhtinud nii pärast 2019 kui ka pärast 2023 valimisi,“ ütles justiitsminister Kalle Laanet.
Kuna võrreldes nn tavahääletusega on e-hääletamine valimisseadustes vähem detailselt reguleeritud, siis võimaldab täpse regulatsiooni puudumine seaduses e-hääletamist rünnata vähese läbipaistvuse ja vähese kontrollitavuse argumentidega, öeldakse 3. juulil avaldatud ministeeriumi pressiteates.
Millised on e-valimiste kriitikute põhilised etteheited?
Lisaks õigusselgusetusele on e-valimistele ette heidetud e-valimiste mittevastavust põhiseadusele (valimised pole ühetaolised), läbipaistmatust ja seda, et e-valimiste etapid pole vaadeldavad ega kontrollitavad. Suur probleem on isikusamasuse tuvastamatus – pole võimalik teada saada, kes konkreetselt hääletab antud ID-kaardiga. Kui pangakonto avamisel nõutakse videoteel isiku tuvastamist, siis valimistel seda vaja pole. Ka ei jää erinevalt e-pangandusest mingit kontrollitavat jälge e-hääletusest.
Keda see teema sisuliselt huvitab, siis võiks lisaks lugeda mitmeid e-valimiste kriitilisi artikleid (näited allpool), kust saab hea ülevaate, mida selle valimissüsteemi kriitikud nii Eestis kui üle maailma meie e-valimistele ette heidavad.
Teema ei näita vaibumise märke ning loodetavasti saavad kõik küsimused ükspäev vastatud ning ligi 40% inimeste usaldus taastatud, kes praegu e-valimiste usaldusväärsuses kahtlevad.
Kärt Ulman/ VES
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu