Helilooja Jonas Tarm jagab oma mälestust kohtumisest Tormisega
Helilooja Veljo Tormis koos noore helilooja Jonas Tarmiga. Foto: erakogu
7. augustil 2020 täitub 90 aastat päevast, mil sündis Eesti üks omanäolisemaid heliloojaid Veljo Tormis.
Helilooja sünniaastapäeval avaneb Veljo Tormise Virtuaalkeskus / Veljo Tormis Virtual Centre (vt ka artiklit siin).
“Veljo Tormise muusikal oli suur osa selle juures, et mul säilis Eestiga tugev side pärast seda, kui 10-aastaselt USA-sse kolisin, “ vastas Chicagos üles kasvanud ja nüüd Eestis elav noor helilooja Jonas Tarm Veljo Tormise Virtuaalkeskuse palvele jagada mälestusi helilooja Veljo Tormisest.
“Tormise muusika kõnetas mind teismelisena sügavalt. Lisaks sellele, et see andis mulle seal kaugel maal suure tahtmise jääda alati eestlaseks, tekitas see ka soovi saada heliloojaks. Olen Tormisele selle eest väga tänulik.
Päeval, kui mul 18-aastaselt oli võimalus Veljo Tormisega isiklikult tuttavaks saada, tundsin, et sellest jääb väga eriline mälestus.
Tormis pühendas mulle palju aega. Esitasin talle palju küsimusi ja sain temalt palju vastuseid.
Pärast paaritunnist jutuajamist Tormise kabinetis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kutsusid Lea ja Veljo Tormis mu veel koos emaga ka lõunale.
Pärast meie kohtumist, Tormiseid tänades, avaldasin lootust veel kord kohtuda.
Tormis vastas oma muhedal moel, et loodab kokku saada veel vähemalt kaks korda.
Siiski jäi see kohtumine ainsaks. Olen selle kokkusaamise eest väga tänulik.
Noore algaja heliloojana oli mulle üllatav, kuidas Tormis mu tegemiste vastu huvi tundis ja neile kaasa elas ning mu esimesi teoseid kommenteeris.
Oma teoseid luues on mul Tormis ja ta muusika tihti meeles.”
Ulatuslik kajastus Rahvusringhäälingus
Eesti Rahvusringhäälingu kanalid tähistavad helilooja juubelit mahuka eriprogrammiga, mis annab ülevaate Veljo Tormisest kui isiksusest, tema loomingust ja tegevusest.
Veebikanalis Jupiter.err.ee on üheks sarjaks kokku koondatud valik portree- ja muusikasaateid heliloojast läbi aastakümnete.
Varaseim on 1977. aastal valminud “Taasleitud laul” ja värskeim tänavu käesolevaks sünniaastapäevaks tehtud “Veljo Tormis 90”.
Eraldi on koondatud Tormise teoste ettekanded läbi aastate:
“Eesti kalendrilaulud” (1973), “Naistelaulud” (1984), “Muistse mere laulud” (1988), “Piiskop ja pagan” (1994), “Sünnisõnad” (1999), “Viimane laev” (2017) jne.
Rahvusringhääling on läbi aegade salvestanud neli esitust Tormise suurteosest “Eesti ballaadid”. Kõik need erinevad variandid on koondatud ühte sarja.
Taas tuuakse välja ka 1990. aastal Veljo Tormise kooritsüklist “Unustatud rahvad” valminud seitsmeosaline saatesari, kus tulevad ettekandele kõik tsükli laulud koos helilooja enda kommentaaridega.
Esitab Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Tõnu Kaljuste.
7. augustil kell 21.30 teeb ETV2 otseülekande kontserdist “Veljo Tormis 90. Tormise tuules” Noblessneri valukojast. Koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Tallinna Kammerorkestri ja solistidega teeb Tõnu Kaljuste tagasivaate Veljo Tormise loomingule.
Kava teljeks on 2009. aastal valminud varasemate vokaalteoste seaded keelpilliorkestrile pealkirjaga “Reminiscentiae”, mida helilooja on ise kirjeldanud kui “meenutust, hüvastijättu oma loominguga, tagasivaadet elule”.
Kavas põimuvad Tormise loomingu erinevad tahud: koori-, soolo- ja orkestrimuusika, luuletekstidel ja rahvaluulel põhinev looming.
8. augusti õhtul toimub suur kontsert Viljandi Pärimusmuusika Aidas, millest teeb ülekande Klassikaraadio.
Veljo Tormisele pühendatud muusikaõhtul esinevad Eesti Rahvusmeeskoor, solist Pirjo Jonas, dirigent Mikk Üleoja; Metsatöll ja Tormis Quartet, kontserdil on kaastegevad: Liisi Koikson, Timo Kalmu, Lauri Õunapuu, Ando Kiviberg, Celia Roose ja Meelika Hainsoo.
Teavet Tormise-teemalistest saadetest saab artiklist menu.err.ee lingilt: https://tinyurl.com/yxc252bg Saated on järelvaadatavad.
